Jõgevamaa metskond 

ÜLDINFO
Jõgevamaa metskonna üldpindala on 68 815 ha ja metsamaa moodustab sellest 79%. Metskonna maakasutusest annab ülevaate Tabel 1. Jõgevamaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Jõgeva, Kasepää, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Põltsamaa, Saare, Tabivere ja Torma  vallas. Jõgevamaal elab 2007. aasta andmetel 36 698 inimest.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Jõgevamaa jaotub kuue maastikulise regiooni vahel: Alutaguse, Kagu-Eesti lavamaa, Vooremaa, Kesk-Eesti tasandiku, Võrtsjärve nõo ja Endla nõo vahel. Alutaguse maastikurajoon jääb Jõgevamaa kirdeossa ja on põline metsaala. Jõgevamaa põhjaosas ulatub sarnaste tingimustega, paksu liivakihiga kaetud lubjakiviala kuni Pandivere kõrgustiku lõunanõlvani. Lõunas läheb metsamassiiv järsult üle tihedalt asustatud, moreeniga kaetud liivakivi platooks. Vooremaa maastikurajoon paikneb maakonna keskosas ning on rohkete järvede ja mõhnastike piirkondadega väga eriilmeline ala. Võrtsjärve nõgu on väheasustatud, seal domineerivad sood. Nõgu liigestavad väikevoored. Kesk-Eesti lavamaa on maakonna lääneosas paiknev lainjas ja nõrgalt voorestatud ala. Endla nõgu on maakonna loodeosas asuv, Pandivere kõrgustiku ja Kesk-Eesti tasandiku vahel eristuv sooderikas looduslik puhverala. Kagu-Eesti lavamaad iseloomustab lainjas reljeef ning eriilmeliste ja väärtuslike mõhnastike esinemine. Maakonnakeskust Jõgevat kutsutakse ka Eesti külmapealinnaks, kuna seal on mõõdetud Eesti absoluutne külmarekord -43,5°C.

Maakonna keskosas asub suur Kuremaa järv, sellest lõuna pool Pikkjärv ja Prossa järv. Maakonna lõunaossa jäävad Saadjärv, Sortsjärv, Elistvere, Raigastvere ja Kaiavere järv. Jõgevamaal on arvukalt jõgesid, maakonda läbivad pikemad jõed on Põltsamaa jõgi, Pedja jõgi ja Navesti jõgi .

LOODUSVÄÄRTUSED
Jõgevamaal on palju erinevaid maastikke: suured metsamassiivid, ilusad järved, voorestikud, rabad, Peipsi rannik jne. Suuremad metsakaitsealad on Endla ja Alam-Pedja looduskaitseala ja Kääpa maastikukaitseala. Väiksem Aidu looduskaitseala on moodustatud must-toonekure, metsise, laanepüü ja kassikaku elupaiga kaitseks.

Jõgevamaa metskonna metsamaa pindalast 16% moodustavad rangelt kaitstavad ja 13% majandamispiirangutega metsad (Tabel 2). Vääriselupaigad moodustavad metskonna metsamaa pindalast 0,7% ehk 404 ha. Metskonna maadel on registreeritud 9 I kategooriasse ja 30 II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki. Täpsem ülevaade metskonna maadel asuvate kaitsealuste liikide kohta on Tabelis 3.

Jõgevamaa metskonna maadel asuvad mitmed metsameeste meelest huvipakkuvad pärandkultuuriobjektid, mis läbi aegade üles on tähendatud. Nende kohta leiab infot Tabelist 4.

METSARESSURSS
Jõgevamaa metskonnas domineerivad salu- ja soovikumetsade tüübirühma metsad. Laialdaselt on levinud on ka metsakuivenduse tulemusena kujunenud kõdusoo tüübirühma metsad. Puuliikidest domineerib kask, teisel kohal on kuusk ja kolmandal mänd. Täpsem info metskonna metsade jagunemisest kasvukohatüübi ja peapuuliigi järgi on toodud Tabelis 5.

RAIED
Jõgevamaa metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud majanduspiirangutega ja majanduspiiranguteta metsas raieks kavandatud metsaosade loetelu, mille hulgast on võimalik teha raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet, kasvukohatüüp, puistu täius ja koosseis, raiutav tagavara.

Jõgevamaa metskonna 2012. a uuendusraiete nimekiri on toodud Tabelis 6. Soovitud asukoha võib leida kaardil, suurendades metsaregistri kaardiaknas huvipakkuvat piirkonda, või sisestades metsaregistrisse kvartali numbri, mida soovitakse kaardil näha. Metsaregistrit saab kasutada aadressil http://register.metsad.ee/avalik/.

METSAUUENDUS
Jõgevamaa metskonnas uuendati 2011. aastal metsa kokku 271,61 hektaril. Kõige enam on istutati kuuske – 201,78 ha, mändi istutati 31,89 ha, kaske istutati 21,45 ha. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine istutusega 10,05 ha.

METSAKUIVENDUSSÜSTEEMIDE JA METSATEEDE EHITUS NING REKONSTRUEERIMINE
Jõgevamaal on 2012. aastal ehitamisel või projekteerimisel 5 metsaparandusobjekti. Metsaparandusobjektide loetelu ning tegevusega haaratud kvartalid on Tabelis 7. Objekti asukohta on võimalik leida, sisestades tegevustest haaratud kvartali koodi metsaregistri otsingusse http://register.metsad.ee/avalik/.