Järvamaa metskond 

ÜLDINFO
Järvamaa metskonna üldpindala on 62 005 ha ja metsamaa moodustab sellest 78%. Metskonna maakasutusest annab täpsema ülevaate Tabel 1. Järvamaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Albu, Ambla, Imavere, Järva-Jaani, Kareda, Koeru, Koigi, Paide, Roosna-Alliku, Tapa, Türi ja Väätsa vallas ning Paide linnas.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Järvamaa ehk Südamaa asub Põhja-Eesti platoo keskosas. Maastikuliselt jaguneb maakond kuueks eriilmeliseks piirkonnaks ja need on: Pandivere kõrgustik, kus asuvad Eestimaa viljakaimad mullad; Kõrvemaa idaosa, mida ilmestavad asustamata metsad ja soostikud; Türi voorestik oma mitmekesiste leostunud ja leetjate muldadega; Pärnu madalik, mis on tasandikuline ja kaetud Balti jääpaisjärve liivakate ja saviste setetega; Endla nõgu, mis on valdavalt soostunud ja Kesk-Eesti moreentasandik oma leostunud ja leetjate kamarmuldadega.

Järvamaal puuduvad suured veekogud. Üle 10 ha pindalaga looduslikke järvi on kolm: Väinjärv (35,9 a), Seli järv (17,6 ha) ja Tagajärv (10,5 ha). Järvamaad liigendavad rohkearvulised jõed, maakonda läbivate pikimate jõgedena võib nimetada Pärnu, Põltsamaa, Jägala ja Navesti jõge. Pärnu ja Põltsamaa jõgikonna ülemjooksu jõed on tuntud ka forellijõgedena.

LOODUSVÄÄRTUSED
Järvamaad ilmestavad põllumajandusmaastikud ja maakonna metsasus (50%) on võrreldav Eesti keskmisega. Siin leidub ka suuri metsaalasid ja maakonna lääneosas kulgeb Vahe-Eesti metsavöönd. Suuremad metsakaitsealad, mis on moodustatud eelkõige rabade seisundi kaitseks, on Endla looduskaitseala ja Kõrvemaa maastikukaitseala.

Järvamaa metskonna metsamaa pindalast 13% moodustavad rangelt kaitstavad ja 20% majandamispiirangutega metsad (Tabel 2). Vääriselupaigad moodustavad metskonna metsamaa pindalast 0,6% ehk 280 ha. Võrreldes teiste metskondadega, esineb metskonna maadel kaitsealuseid liike vähem, I kategooria liike on teada 4 ja II kategooria liike 19. Täpsem ülevaade metskonna maadel asuvate kaitsealuste liikide kohta on Tabelis 3.

Järvamaa metskonna maadel viidi 2007. aastal läbi põhjalik pärandkultuuriobjektide inventuur, mille tulemusena pandi kirja enam kui 1400 huvitavat ja piirkonnale iseloomulikku pärandkultuuri objekti. Tähelepanuväärsemad neist on koondatud raamatusse "Järvamaa pärandkultuurist" (ISBN 978-9985-830-93-2) ning endale huvipakkuvaid metskonna territooriumil asuvaid pärandkultuuriobjekte saab otsida Maaameti kaardirakendusest aadressil http://xgis.maaamet.ee/.   

METSARESSURSS
Järvamaa metskonnas on enam levinud samblasoo ja laanemetsade tüübirühma metsad. Laialdaselt on levinud on ka palumetsad ja metsakuivenduse tulemusena kujunenud kõdusoo tüübirühma metsad. Puuliikidest domineerib mänd, teisel kohal on kask. Täpsem info metskonna metsade jagunemisest kasvukohatüübi ja peapuuliigi järgi on toodud Tabelis 4.

RAIED
Järvamaa metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud majanduspiirangutega ja majanduspiiranguteta metsas raieks kavandatud metsaosade loetelu, mille hulgast on võimalik teha raiekohtade valik. Raienimekirjas on raiekoha kohta esitatud detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet, kasvukohatüüp, puistu täius ja koosseis, raiutav tagavara.

Järvamaa metskonna 2010. aasta uuendusraiete nimekiri on toodud Tabelis 5. Soovitud asukoha võib leida kaardil, suurendades metsaregistri kaardiaknas huvipakkuvat piirkonda, või sisestades metsaregistrisse kvartali numbri, mida soovitakse kaardil näha. Metsaregistrit saab kasutada aadressil http://register.metsad.ee/avalik/.

METSAUUENDUS
Järvamaa metskonnas uuendati 2009. aastal metsa kokku 323 hektaril. Kõige enam istutati kuuske – 266 ha. 2010 aastal on plaanis metsa uuendada kokku 191 hektaril.

METSAKUIVENDUSSÜSTEEMIDE JA METSATEEDE EHITUS NING REKONSTRUEERIMINE
Järvamaa metskonnas on 2010. aastal ehitamisel või projekteerimisel 3 metsaparandusobjekti. Metsaparandusobjektide loetelu ning tegevusega haaratud kvartalid on Tabelis 6. Objekti asukohta on võimalik leida, sisestades tegevustest haaratud kvartali koodi metsaregistri otsingusse http://register.metsad.ee/avalik/.