Ida-Virumaa metskond 

ÜLDINFO
Ida-Virumaa metskonna üldpindala on 58 170 ha ja metsamaa moodustab sellest 80%. Metskonna maakasutusest annab ülevaate Tabel 1. Ida-Virumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Aseri, Sonda, Maidla, Lüganuse, Kohtla-Nõmme, Mäetaguse, Kohtla, Jõhvi, Toila, Illuka ja Vaivara vallas ning Kiviõli, Püssi, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Narva linnas.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Ida-Virumaa on Eesti olulisim tööstuspiirkond ning möödunud sajandil toimunud tööstuslik arendustegevus on olulisel määral kujundanud Ida-Virumaa üldilmet ja maastikke. Iseloomulikud on põlevkivikaevandamise ja elektritootmisega seotud tööstusmaastikud Ahtmes, Sompas, Sirgalas, Kohtla-Järvel, Narvas ja mujal.

Ida-Viru metskond paikneb maastikulise liigestuse järgi kahes maastikurajoonis: Soome lahe rannikumadalikul ja Viru lavamaal. Metskonna maade pinnamood on üsna tasane, selle põhjaosas asub Viru lavamaa, keskel aga kõrgeim osa – Jõhvi kõrgustik. Soome lahe rannikut ääristab Põhja-Eesti pank. See pankrannik on Balti klindi kõige kõrgem ja kõige pikem katkematu osa, mis kulgeb Sakalt Toila klindilaheni. Pankranniku keskmine kõrgus on üle 50 m, Saka lähistel kuni 56 m üle merepinna. Panga jalamit palistab kitsa ribana rannikumadalik, mis laieneb idas Narva jõe alamjooksul 6 kilomeetrini. Ontikast ida pool, Valaste suurkraavil asub Eesti kõrgeim, 34 m kõrgune Valaste juga. Lääneosas on soomassiivid – Kuresoo ja Sirtsi soo.

Ida-Viru metskonna piiresse jääb Eesti kõige suurem järvestik – Kurtna järvestik, lisaks Narva veehoidla, mis on piiriveekoguks Vene Föderatsiooniga. Metskonda veestab arvukalt jõgesid ja ojasid, neist 15 suubuvad Soome lahte. Olulisematena võib ära nimetada Narva, Purtse, Sõtke, Voka jõe ja Pühajõe.

LOODUSVÄÄRTUSED
Kuigi Ida-Virumaa metskonna maa-ala ilmestavad põlevkivikaevandused, leidub siin eriilmelisi metsaalasid. Metskonda jäävad suuremad metsakaitsealad on Sirtsi looduskaitseala ja Kurtna maastikukaitseala.

Ida-Virumaa metskonna metsamaa pindalast 8% moodustavad rangelt kaitstavad ja 14% majandamispiirangutega metsad (Tabel 2). Vääriselupaigad moodustavad Ida-Virumaa metskonna metsamaa pindalast 1% ehk 461 ha. Metskonna maadel on leitud 4 I kategooriasse ja 20 II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki. Täpsem ülevaade metskonna maadel asuvate kaitsealuste liikide kohta on Tabelis 3.

Ida-Virumaa metskonna maadel viidi 2009. aastal läbi põhjalik pärandkultuuriobjektide inventuur,  mille tulemusena pandi kirja enam kui 1000 huvitavat ja piirkonnale iseloomulikku pärandkultuuri objekti. Tähelepanuväärsemad neist on koondatud raamatusse "Ida-Virumaa pärandkultuurist", mis ilmub 2010 aastal  ning omale huvipakkuvaid metskonna territooriumil asuvaid pärandkultuuriobjekte saab otsida Maaameti kaardirakendusest aadressil http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.