Hiiumaa metskond 

ÜLDINFO
Hiiumaa metskonna üldpindala on 26 861 ha ja metsamaa moodustab sellest 85%. Hiiumaa metskonna maakasutusest annab täpsema ülevaate Tabel 1. Hiiumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Emmaste, Kõrgessaare, Käina ja Pühalepa vallas ning Kärdla linnas. Hiiumaal elab 2007. aasta andmetel 10 495 inimest.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Hiiumaa on osa Lääne-Eesti madalast lubjakivitasandikust, mille keskmine kõrgus on üle merepinna umbes 10 m. Saare aluspõhi koosneb lubjakivist, mille paljandid on nähtavad Vohulaiul, Vahtrepal, Kallaste pangal ja Heltermaal ja Suuremõisa ümbruses. Rannavallid ja liivaluited paiknevad saare läänerannikul Tahkunast kuni Kõpuni. Kõpu poolsaarel esineb mandrijää servakuhjatisi ja kõrgeid luiteahelikke, mille harjal asuvad Hiiumaa kõrgeimad kohad – Tornimägi (63 m) ja Andrusemägi (54 m). Lõuna-Hiiumaal esineb madalaid vallseljakuid ja vanu rannavalle vaheldumisi viirsavi ja peenliiva aladega. Saare keskosas on luidetega vahelduv sootasandik. Lubjakivides Emmastes, Laukal, Kärdlas leidub karstialasid ajutiste järvekeste, neeluaukude, salaallikate ja arteesia vetega.

Hiiumaa rannajoon on väga hästi liigestunud. Rohkesti esineb poolsaari, neist suuremad on Kõpu ja Tahkuna, aga on ka väiksemaid nagu Kootsaare, Paope-Riida ja Ninametsa loodeosas ning Sarve, Õunaku ja Salinõmme kagurannikul. Liigestatuse tõttu on rannajoon üsna pikk, ulatudes 300 km. Hiiumaa mullad on vabariigis kõige väheviljakamad. Suhteliselt paremad mullad paiknevad Käina ja Putkaste ümbruses, kus pinnast katab osaliselt toitaineterikkam viirsavi.

Hiiumaal on vähe siseveekogusid. Ühe hektari suurusi järvi on saarel 12, neist suurim Tihu Suurjärv - 85 ha. Jõed on saarel väikesed, üle 10 km pikkusi jõgesid on 7, neist suuremad on Luguse, Vaemla, Suuremõisa.

LOODUSVÄÄRTUSED
Hiiumaal kasvab erinevalt muust Lääne-Eestist rohkem okasmetsi ja saare üldine elustiku liigirikkus on elupaikade mitmekesisuse tõttu väga suur. Saare metsasus on Eesti suurim (69%). Suuremad metsakaitsealad on Kõpu, Tahkuna ja Pihla-Kaibaldi looduskaitseala ning Tihu maastikukaitseala.

Hiiumaalt on leitud ligi 1000 kõrgema liigi taime, neist hulgaliselt haruldusi ja isegi relikte (rand-kikkaputk, merikapsas, randkirburohi, pooppuu, müür-raunjalg, randtarn, valge kukehari, harilik jugapuu, tumepunane neiuvaip, jumalakäpp, balti lõosilm jt).