Harjumaa metskond 

ÜLDINFO
Harjumaa metskonna üldpindala on 94 460 ha ja metsamaa moodustab sellest 77%.

Harjumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Aegviidu, Anija, Harku, Jõelähtme, Keila, Kernu, Kiili, Kose, Kuusalu, Kõue, Nissi, Nõva, Padise, Raasiku, Rae, Saku, Saue, Vasalemma ja Viimsi vallas ning Keila, Loksa, Paldiski ja Tallinna linnas. Harjumaa metskond on RMK metskondadest rahvarohkeim ning Harjumaal (koos Tallinnaga) elab 2007. aasta andmetel 542 975 inimest. Metskonna maakasutusest annab ülevaate Tabel 1.

LOODUSLIKUD TINGIMUSED
Harjumaa paikneb kolmes maastikurajoonis: Põhja-Eesti rannikumadalik, Põhja-Eesti lavamaa ja Kõrvemaa. Põhja-Eesti lavamaa põhjapiiriks on paekallas, mis kohati paljandub kuni 30 m kõrguste pankadena (Pakri saared ja poolsaar, Türisalu, Rannamõisa, Muuksi). Lavamaa põhjaosas on pinnakate kohati väga õhuke, siin asuvad loopealsed ehk alvarid, kus domineerivad kadakad ning seal esineb hulgaliselt karstivorme, millest tuntumad on Kostivere, Tuhala ja Kuivajõe karstialad. Harjumaa idaosas paikneb Kõrvemaa maastikurajoon, kus asuvad maakonna suurimad soo- ja metsamassiivid.

Maakonna piires suubub merre 34 jõge ja muud vooluveekogu, pikimad ja suurima valgalaga on Jägala, Keila ja Pirita jõed ning Valgejõgi. Harjumaa sajast järvest on suurimad Ülemiste, Kahala ja Harku järved. Tallinna pinnaveehaarde süsteemis on rajatud kaks suurt veehoidlat: Paunküla ja Soodla.

Harjumaa pindalast võtavad sood enda alla ligi 20% ning neist olulisemad on osaliselt Harjumaa piiresse jääv Läänemaa Suursoo, samuti Võhma raba, Peningi soo, Ohepalu soo, Ohtu raba, Ruila soo, Ellamaa raba ja Liivaaugu soo.

LOODUSVÄÄRTUSED
Harjumaal leidub ulatuslikke metsaalasid maakonna idaosas, kus lõpeb Vahe-Eesti metsavöönd. Suured metsa- ja soomassiivid pakuvad varjupaika erinevatele loomaliikidele. Arvukalt on esindatud Eesti suurimad kiskjad: hunt, ilves ja karu. Rohkesti leidub tetrede ja metsiste mängupaiku. Suuremad metsakaitsealad on Põhja-Kõrvemaa ja Kõrvemaa maastikukaitseala, Lahemaa rahvuspark ja Läänemaa-Suursoo maastikukaitseala.

Metskonna metsamaadest 20% moodustavad rangelt kaitstavad metsad, majandamispiirangutega metsade osakaal on 29% (Tabel 2). Vääriselupaigad moodustavad metskonna metsamaa pindalast 1% ehk 753 ha.

Harjumaa metskonna piires on registreeritud 11 I kategooriasse ja 61 II kategooriasse kuuluvat kaitsealust liiki. Täpsem ülevaade Harjumaa metskonna maadel teadaolevate kaitsealuste liikide leiupaikade kohta on Tabelis 3.

Harjumaal viidi 2007. aastal läbi põhjalik pärandkultuuriobjektide inventuur, mille tulemusena pandi kirja 1880 huvitavat ja piirkonnale iseloomulikku pärandkultuuri objekti. Tähelepanuväärsemad neist on koondatud raamatusse "Harjumaa pärandkultuurist" (ISBN978-9985-830-94-9) ning endale huvipakkuvaid Harjumaa metskonna piirkonna pärandkultuuriobjekte saab otsida Maaameti kaardirakendusest (http://xgis.maaamet.ee/).

METSARESSURSS
Harjumaa metskonnas on enamlevinud palumetsade, samblasoometsade, nõmmemetsade ja rabastuvate metsade tüübirühmade metsad. Puuliikidest domineerib mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kuusk. Täpsem info Harjumaa metskonna metsade jagunemisest kasvukohatüübi ja peapuuliigi järgi on toodud Tabelis 4.

RAIED
Harjumaa metskonna uuendusraiete nimekirjas on toodud majanduspiirangutega ja majanduspiiranguteta metsas raieks kavandatud metsaosade loetelu, mille hulgast on võimalik teha raiekohtade valik. Raienimekirjast leiate raiekoha kohta detailsed andmed, nagu eraldise pindala, peapuuliik, vanus, boniteet, kasvukohatüüp, puistu täius ja koosseis, raiutav tagavara.

Harjumaa metskonna 2012. aasta uuendusraiete nimekiri on toodud Tabelis 5. Huvipakkuva raiekoha asukoha võib leida kaardil, suurendades metsaregistri kaardiaknas teile huvipakkuvat piirkonda või sisestades metsaregistrisse kvartali numbri, mida soovite kaardil näha. Metsaregistrit saab kasutada aadressil http://register.metsad.ee/avalik/.

METSAUUENDUS
Harjumaa metskonnas uuendati 2011. aastal metsa kokku 312,31 ha. Sellest istutus moodustas 257,20 ha ja külv 50,68 ha. Kõige enam istutati mändi – 126,52 ha, kuuske istutati 120,86 ha ja kaske istutati 9,82 ha. Looduslikule uuenemisele kaasaaitamine istutusega 4,43 ha.

METSAKUIVENDUSSÜSTEEMIDE JA METSATEEDE EHITUS NING REKONSTRUEERIMINE
Harjumaa metskonnas on 2012. aastal ehitamisel või projekteerimisel kolm metsaparandusobjekti. Metsaparandusobjektide loetelu ning tegevusega haaratud kvartalid on toodud Tabelis 7. Objekti asukohta on võimalik leida, sisestades tegevustest haaratud kvartali koodi metsaregistri otsingusse (http://register.metsad.ee/avalik/).