Metsaparandus 

Metsaparanduse all mõistetakse teede ja kuivendussüsteemide ehk kraavivõrgustiku hooldamist, uuendamist ja rekonstrueerimist.

RMK metskondades on kokku ca 8400 km teid. Kuivendussüsteemid paiknevad ca 450 000 ha metsamaast. Seega on üle poole RMK hallatavast riigimetsamaast kraavitatud ja kuivendusest mõjutatud.

RMK põhieesmärgiks on korras hoida olemasolevad teed ja kuivendussüsteemid, et tagada metsas liikumise võimalus nii metsamajandajatele kui ka kõigile teistele. Korrasolev teede- ning kuivendussüsteemide võrgustik aitab säilitada metsade juurdekasvu ja looduslikku kooslust.


Teed

Metsateid on vaja selleks, et:

• korraldada metsa väljavedu ja kokkuvedu minimaalsete kuludega
• tagada liiklus metsamajanduslike tööde korraldamiseks
• tagada tulekustutamise eeldused metsapõlengute korral 
• aidata kaasa igaüheõiguste mugavamale kasutusele ning jahimajanduse korraldusele

Uusi teid ehitatakse vaid siis, kui on tõestatud tee ehitamise majanduslik kasu ja tasuvus.

Kuivendussüsteemid

Eestis tehtud uurimustest näitab enamik, et kuivendamise tagajärjel on metsa kasvukiirus ja tootlikkus oluliselt tõusnud. Mõnede kasvukohatüüpide kuivendamine on tõstnud aastast juurdekasvu mitme tihumeetri võrra hektari kohta. Üldise hinnangu järgi on kuivenduse tagajärjel kuivendusest mõjutatud metsade puidu tootlikus kasvanud vähemalt 0,8 miljoni tihumeetri võrra aastas.

Arvestades, et 80% kuivendussüsteemidest asuvad riigimetsas, saab RMK kuivendusest metsa juurdekasvu suurenemise näol olulist lisatulu.

Kuivendussüsteeme rekonstrueeritakse ja uuendatakse metsas selleks, et:

• säilitada varasemast kuivendusest saavutatud puidu lisajuurdekasv ja parem kvaliteet
• võimaldada metsateede ehitust ja vähendada teede majanduskulusid
• aidata kaasa sellega kaasnevatele hüvedele – paranevad liiklemisvõimalused, väheneb pinnasekahjustuse oht, lageraielankide metsastamine on tulemusrikkam, pikeneb metsamaterjali kokkuveoperiood aastas

Uusi kuivendussüsteeme riigimetsas ei rajata. Samuti ei rekonstrueerita kuivendussüsteeme rangelt kaitstavates metsades. Nagu ikka, on üldistes põhimõtetes erandeid. Uusi kraave rajatakse metsa, kui need on hädavajalikud teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel. Rangelt kaitstavates metsades ja kaitsealadel puhastatakse kuivenduskraave, mis on hädavajalikud majandusmetsades paiknevate kuivendussüsteemide toimimiseks. Kindlasti kaalutakse enne erandite tegemist läbi alternatiivsed variandid ning nende sobimatuse korral kooskõlastatakse tegevus keskkonnateenistuste ja kaitsealade valitsejatega.

RMK tellimusel valmisid 2009.a lõpul soovitused metsakuivendus-süsteemide settebasseinide kavandamiseks

Töö on juhenddokumendiks metsakuivenduse- ja metsateede projekteerijatele. Töö teostasid emeriitprofessor Koit Alekand ja Priit Alekand projekteerimisbüroost "Maa ja Vesi“.

Metoodiliste soovituste rakendamisega on võimalik vähendada setete väljakannet kuivendussüsteemidest ning seeläbi parandada suublatena toimivate looduslike veekogude vee kvaliteeti.
Töö on märgilise tähendusega kuna varasemalt sellised soovitused puudusid ning settebasseine tehti väga erinevaid või jäeti need hoopis tegemata.

Pilootprojekt teostatakse Jõgevamaa metskonna Võtikevere metsaparandus-objektil, mis on ühtlasi hilisemaks seireobjektiks. Seire kestvuseks on planeeritud 3 aastat, millele lisandub järelseire 5 aasta pärast.

Settebasseinide projekteerimise soovitused
Settebasseinide asukohaskeem
JoonisSBII
JoonisSBIII
JoonisSBIItopeltbassein
JoonisNomogramm

RMK tellimusel valmis 2010. a lõpul rakenduslik uurimistöö „RMK Tudu piirkonna metsateede seireprogrammi aruanne“

Töö eesmärgiks oli monitoorida metsateid, mille konstruktsioonis on kasutatud nii geotekstiile kui põlevkivi kaevandamisel tekkivat aherainet ja selgitada välja, kui hästi on teed vastu pidanud. Töö on esimeseks etapiks lõppeesmärgile - töötada välja võimalikult optimaalsed ja soovitavalt tüüpsed teekonstruktsioonide lahendused. Töö koostajateks on prof. Priit Vilba ja Sven Sillamäe Tallinna Tehnikakõrgkoolist.

Vaata uurimustööd „RMK Tudu piirkonna metsateede seireprogrammi aruanne“.

RMK tellimusel valmis 2011. aasta alguses „Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis“

Töö on kohustuslikuks juhenddokumendiks metsakuivenduse- ja metsateede projekteerijatele. Töö koostajaks on Tõnu Torim Projekteerimisbüroost Maa ja Vesi.

Võrreldes eelmise projekti näidiskoosseisuga, mis pärines 2008. aastast, on uus versioon täiendatud ja ajakohastatud ning viidud vastavusse seadusandluse ja RMK juhenddokumentidega.

Maaparanduse keskkonnamõjude analüüsi kokkuvõtted