Loodusõppeprogrammid

• Sissejuhatus (15 min).
• Rühma saabumine ja tutvumine. Tutvustatakse programmi ja päevakava.(4 min)
• RMK Aegviidu külastusekskuses olevate näitustega tutvumine koos juhendajaga.

Püsinäitus „Sood „ – Hundi -elupaik, toiduahel, hääled (6 min).
Vahetuv fotonäitus „Aasta loom“ – Seome Hundiga - kuidas erinevad liigid üksteist mõjutavad ja ühiselt ökosüsteemi tasakaalu kujundavad (5 min).

• Programmi põhiosa: Külastuskeskuse ruumides (40 min).

Tuletame koos meelde hundi rahvapärased nimed ja hundiga seotud keelekujundeid (7 min). Uurime vanu talutarkusi: kuidas inimesed end huntide eest kaitsesid? (7 min). Näeme, kuidas hundiaiaga püüti hunte, proovime järele käristi ja lokulaua (5 min) Ühisarutelu käigus aktiveerime osalejate teadmised hundist ja teistest imetajatest ning nendega kohtumistest (12 min). Tutvume imetajate väljapanekuga (koljud, nahad, jäljed, ekskremendid, hääled) (9 min).

• Metsaretk Sõõriksoo loodusrajal 1,5 km. (60 min).

Metsas liikumise reeglite tutvustamine. Hundikarjaks kehastumine - iga osaleja saab retke alguses endale rolli hundikarjas ning tegutseb sellele vastavalt kogu retke jooksul (kaelakaardid - juhendaja tutvustab hundikarja tegevusi ning suunab osalejaid vastavalt nende rollidele). Hundiretke ajal hoiavad nii emahunt (juhendaja) kui kogu hundikari silmad ja kõrvad lahti ning otsivad raja äärest imetajate-lindude tegutsemisjälgi ja püüame ära arvata, kes need jättis (jäljekaardid). Tutvume nende elupaikade ja elukommetega ning leiame seoseid hundiga. Juhendaja suunab tähelepanu elu- ning liigirikkusele loodusrajal.

• Tegevusmängud metsaretkel

1. Hundikarjaks kehastumine - iga osaleja saab retke alguses endale rolli hundikarjas ning tegutseb sellele vastavalt kogu retke jooksul (kaelakaardid) - rühmatöö oskus. (Moodustatakse rühmad, ühes rühmas on näiteks hundikutsikad, teises noored hundid jne)
2. Mitu hunti on karjas? (vajalik lume olemas olu) Kõige ees liigub juhendaja ja terve grupp üritab samadesse jälgedesse astuda, õpetaja tuleb kõige lõpus ja loendab jälgede järgi mitu hunti on läbinud raja – tähelepaneku oskus. (terve klass)
3. Hundi ulg - teeme ühiselt (terve klass) hundi ulgu, juhendaja märguandel algab ja lõppeb ulg, kuulatame (vaikus) - kuulame loodushääli. Räägime kes mida kuulis? – koostöö ja rühmatöö oskus.
4. Kuidas hundid omavahel suhtlevad? – hundikari (terve klass) moodustab ringi, üks hunt (laps) saab kehakeele abil, mingit hundi meeleolu näidata. Teised arvavad ära, mis meeleolus on hunt. – rühmatöö oskus.
5. Hundi kuulmine - Lapsed seisavad ringis (terve klass), silmad kinni. Üks laps on „hunt“, kes seisab keskel ja kuulab. Üks laps teeb vaikselt heli (krabistab lehti) „Hunt“ arvab, kust suunast heli tuli. – kuulamis oskus.
6. Märgistamise mäng – kuidas hundid märgistavad oma piirkonda. (terve klass)

• Kokkuvõte

Kokkuvõte, töölehe värvimine (paaristöö) ja lõpuring, kus palutakse igal õpilasel lühidalt kirjeldad saadud kogemusi. (Mis Sulle tänasest meeldis või meelde jäi). (15 min).

• Piknik

Külastuskeskuse juures lõkkeplatsil. Juhitakse tähelepanu looduses käitumisele ning piknikul tekkinud jäätmete asjakohast sorteerimist. Juhitakse õpilaste tähelepanu sellele, et kõik mis loodusesse tuuakse, tuleb ka sealt lahkudes kaasa võtta.(20 min). Võimalusel palume õpetajal anda meile tagasisidet. (20 min).

I kooliaste

Loodusõpetus: Toetatavad õpitulemused RÕKist

• 2.1.3 Õpitulemused, punkt 12 - teab kodukoha tuntumaid loomi ja taimi; kirjeldab õpitud loomade eluviise ja elupaiku; oskab vältida loomade ning mürgiste taimede seotud ohtusid
• 2.1.3 Õpitulemused, punkt 13 - toob näiteid organismide seoste kohta looduses ning koostab lihtsamaid toiduahelaid
• 2.1.3 Õpitulemused, punkt 14 - mõistab, et inimene on osa loodusest ja sõltub sellest; toob näiteid, kuidas inimene loodust oma tegevusega mõjutab
• 2.1.3 Õpitulemused, punkt 20 - liigub looduses turvaliselt, kahjustamata loodust, teisi ja iseennast

Ainetevaheline lõiming: loodusõpetus, emakeel.
Seos läbiva(te) teema(de)ga: Keskkond ja jätkusuutlik areng: õpilane saab kogemusi metsas elavate imetajate vaheliste seoste tundmaõppimisel, näeb ja katsub erinevaid metsloomade kehaosi.
Üldpädevused: kultuuri- ja väärtuspädevus; õpipädevus; suhtluspädevus, enesetäiendamise ja ettevõtlikkuspädevus.
Õpiväljund/õpitulemused
Õpilane:

• teab kes on Eesti rahvusloom ja tunneb meie metsade imetajaid (6)
• oskab kirjeldada õpitud imetajate eluviise ja elupaiku.
• väärtustab looduses viibimist ja oma kodukoha elurikkust, hoolib elusolenditest ja nende vajadustest.

Meetodid: arutelu, vaatlus, rollimäng, kuulamine, rühmatöö ja paaristöö, töölehe värvimine.
Vahendid: Imetajate koljud nahad, jäljed, ekskremendid – on laudadel, kus lapsed saavad neid uurida terve klassiga. Iga imetaja juures on kolju, nahk, jälg, ekskrement. Imetajate häälitsused, kuulame ühiselt, kui räägime temast. Vanaaegsed hundipeletusvahendid. Kaelakaardid. Jäljeraamat. Töölehed.
Teemad/märksõnad: Imetajad, raba, toiduahel, kohastumused, looduses liikumine