Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Tudu metsaonn
Tudu metsaonn asub looduslikult kaunis kohas, suure laukajärve ääres mida kutsutakse Tudu järveks. Tänu aastaid tagasi möllanud marutuultele, mis harvendasid rabametsa onni ümbruses, on paik avar ja valguserohke.Onni külastamiseks parim aeg on sügis ja talv. Sügis pakub seene ja marja korjajale parajalt tegevust, eriliselt tahaks välja tuua jõhvikarohkust.
Tudu metsaonni palgivahed on küll kohati hõredavõitu ja kütmisel võib suitsu tuppa tulla, aga vaatamata sellele annab see onn matkajale või korilasele puhkehetkel kaitset vihma ja tuule eest, ning vajadusel ka peavarju ööseks.
Kui nüüd rääkida täpsemalt sellest mida huvitavat ja harivat veel Tudu metsaonni ümbruses teha saaks, siis selleks tuleks visata pilk kaardile. Tudu järvest põhja suunas jääb Punasoo, kus asub Seljamäe õpperada mille pikkus on 5km ringis. Matkarajale pääseb onni juurest kahte moodi. Esimene võimalus on minna tagasi onni parklasse ja sõita autoga Roela poole kuni märkate tee ääres matkaraja parklat ja katusega lõkkekohta. Sinna saate jätta oma sõiduki ja minna rajale kõndima.
Teine võimalus on minna onni juurest, kui seisate näoga järve poole, paremale ja jalutada järve otsa, kus näete üle raba viivat selget sihti. See siht viib teid otse matkaraja algusesse.
Arvestada tuleb sellega, et kohati on raba üsna pehme ja vesine, ning igalt poolt otse minna ei saa. Seda teed minnes varuge aega (koos retkega Seljamäe õpperajal) kuni neli tundi.
Kuna olete onni juurest ära üsna kaua, siis soovitan kindlasti kaasa võtta kuni liitri joogipoolist ja midagi näksimiseks, kas šokolaad, vorstijupp või võileivad.
Talvisel ajal võtke kindlasti kaasa termos sooja joogiga või matkapliit, mille abil saate endale ja oma sõpradele valmistada sooja jooki.
Riietus peaks rännakul vastama ilmastiku tingimustele, et kõndides palav ei hakkaks ja te märjana tuuletõmmet ei saaks. Talvisel ajal võtke väikse seljakotiga tagavaraks kaasa mõni soojem asi mida on hea puhkehetkel peale tõmmata.
Kuna lõik Tudu järvest Seljamäe õpperajani üle raba on reeglina märjemapoolne, siis tasuks kasutada veekindlaid matkasaapaid koos bahillidega. Kummikud pole selle rännaku jaoks kõige paremad, kuna enamus rajast pole vesine ja kui te kuival maastikul tempokalt liigute, siis varsti olete oma jalad märjaks higistanud.
Kindlasti tasub oma rännakule kaasa võtta binokkel ja fotokas, sest pole harvad juhused kui juba metsaonnist mõnesaja meetri kaugusel võib esimest tetre märgata.
Sügiseseks rändeks koguneb Tudu järvele hulgaliselt erinevaid veelinde, kes pakuvad üsna huvitavat vaatepilti, eriti kui nad parvedena järvele laskuvad ja sealt tõusevad. Selline maandumine ja tõusmine on tavatult lärmakas tegevus.
Nendele kes ihkavad tõsisemaid väljakutseid, soovitan talvisel ajal teha üks kolme kuni nelja päevane suusamatk algusega Roelast ja lõpuga Iisakul. Vahepeatustena kasutage Tudu metsaonni ja Varessaare metsaonni, mis asub Muraka looduskaitsealal. Selline matk eeldab muidugi head kaardi ja kompassi kasutamise oskust, ning talviseks matkaks vajaliku varustuse olemasolu.
Mis aga puudutab veel Tudu metsaonni juures olemist, siis järve vesi on puhas ja kõrge happelisusega ning sobib igati hästi toidu valmistamiseks. Põhimõtteliselt sobib järve vesi ka joomiseks, sest seal elavad ainult üksikud vähesed mikroorganismid, millede lühiajaline manustamine ei mõju tervisele halvasti. Kes aga ikkagi kardab, see võib enda rahustamiseks vee läbi keeta ja peale jahutamist joogiks tarvitada.
Nendele inimestele kes on harjunud enne igat söögikorda oma käsi pesema ja peavad muidu puhtusest üleliia lugu, ma järvevett juua ei soovita, sest see võib viia wc paberi varude ülikiire kahanemiseni.
Järve vett käte ja nõude pesuks kasuta nii, et tood mingi anumaga järvest vett ja toimetad vajalikke toimetusi mõni meeter kaldast eemal, et must vesi saaks pinnasesse imenduda. Kindlasti tuleks vältida seebi sattumist järve vette.
Nõude peasemisel looduses ära kasuta nõudepesuvahendit, sest siin pole kanalisatsiooni. Püüa kuuma vee ja nühkimisega hakkama saada.
Maja juures on küll prügikast, aga püüa enda tekitatud praht kaasa võtta.
Tudu järves pole taaraautomaati!
