Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Sandra metsaonn

Sandra metsaonn asub Sookuninga looduskaitsealal, mis moodustati 1999 aastal. See looduskaitseala on meil Lätiga kahasse jagatud. Lätimaal öeldakse selle kohta Ziemelu Purvi. Numbritest, kui palju millisele naabrile kuulub, kahjuks ma midagi rääkida ei tea, aga kaarti vaadates tundub, et ühisvara on meil lätlastega enam-vähem võrdselt.

Metsaonn on igati mõnus ja hubane, hoiab hästi sooja ja nendele, kes toas magada ei taha on võimalus ööbimiseks kasutada katusealust. Katusealune on ehitatud selliselt, et tuuletõmmet seal ei teki ja peale paari tunnist kütmist on lae põrand mõnusalt soe. Isegi talvisel ajal on seal olnud päris hubane olla.
Külastajal tuleb muidugi arvestada sellega, et tänu ümbritsevale metsale on metsaonni ümbrus suhteliselt hämar, seega tasuks kaasa võtta väliküünlaid või tormilatern, kui just videviku saabudes ei taheta magama minna.

Metsaonni juurest viib mõnesaja meetri pikkune laudtee rappa, kus on vaatetorn, millelt avaneb suurepärane vaade ümbritsevale maastikule. Kuna raba on seal üsna pehme ja vesine, siis ei soovita eriti sinna niisama patseerima minna. Rabal liikumiseks kasutage räätsasid ja püüdke vältida sama teed tagasitulemist, et ei tekiks radasid.
Vaatetornist poole kilomeetri kaugusele on peidetud ka geopeituse aare. Siinkohal on palve nendele, kes seda mängu harrastavad – palun vältige radade tekitamist tundlikule pinnasele!

Need kes on võtnud ette Sandra metsonni tulemise, peavad arvestama asjaoluga, et viimane lõik teest, mis algab pöörde juurest Sandra taluni, on autoga läbimiseks ohtlik, kuna koprad on tee alla käigud meisterdanud. Peale ühte Sandra metsaonni külastust tuli mul endalgi lasta auto esisilda remontida.
Kõige parem on see, kui viimased mõned sajad meetrid läbite jalgsi – nii raske see ka olla ei tohiks.

Piirkonnas ringijalutamiseks soovitan käia ära ka vana Sandra talu koha juures, millest on küll tänaseks järel pigem ainult mälestus, aga looduses kõndida on ikkagi tore ja vähemalt on koht, mille suunas rada sättida.

Metsaonni külastajatel tuleks meeles pidada asjaolu, et seal kehtib ka liikumispiirang ajavahemikus 01.veebruar -31.juuli. Eks me kõik, kes tunneme huvi looduses olemise vastu, soovime arvestada looduse rütmiga. Selge on see, et kala oli enne kui kalamees ja loom oli enne kui kütt. Samuti oli metsik loodus enne kui turist. Meie oleme olnud need, kes endale elamiseks ja põlluks on metsi maha raiunud ja rabasid kuivendanud. Austagem siis seda loodust, mis meid veel ümbritseb ja andke see pool aastakest talle oma asjade korraldamiseks.