Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Saeveski metsaonn

See mis Saeveski metsaonnil metsa saagimisega ühist võiks olla on raske öelda, ajalooliselt on jälle tegemist kunagise metsavahi kohaga. Ilmselt lisaks metsa vahtimisele see metsavaht saagis ka kunagi veskil miskit ja nii see nimi on ka tulnud. Vana metsavaht oli ilmselt üldse üks hästi arenenud huumorisoonega nutikas mees, sest metsavargaid hoidis ta metsast eemal legendiga loomaaiast põgenenud orangutangist, kes pidi üks hirmus loom olema kellega on metsas parem mitte kokku saada.
Ise olen seda Saeveski kohta külastanud palju kordi ja öises metsas jalutades või metsaonni juures väljas istudes kuulnud laante sügavusest igasugu hirmsaid hääli, aga oma silmaga seda jubedat elukat veel kohanud pole. Võibolla see elukas on koolitatud just metsavargaid püüdma ja karistama, seda muidugi täpselt ei tea. RMK samuti ei kinnita ega lükka ümber sellise olevuse olemasolu, nii et sealkandis on igaks juhuks parem metsavargusele mitte mõelda – võib valusalt lõppeda.

Saeveski metsaonn on igati kena ja avar maja. Ainuke häda mida võiks ette heita on see, et talvel külma ilmaga seal eriti soe pole. Küttekehadeks on väike ahi ja pliit köögis, ning sellest kahe korruse soojaks saamiseks ei piisa. See ei tähenda, et sinna talvel minna ei maksa, vaid tuleb lihtsalt arvestada ilmastikuolude ja maja olukorraga. Kindlasti ei tohiks sooja saamise eesmärgil ahju ja pliidi all pidevat tuld hoida, sest see võib küttekehad ära lõhkuda ja on tuleohutuse seisukohalt äärmiselt ohtlik.
Kõige parem on majas õhk soojaks saada nii, et üks ahjutäis puid ära kütta ja panna siis ahju üks-kaks jämedamat puunotti hõõguma, umbes 4-5 tunni pärast panna uus ahjutäis puid alla ja lasta nendel ära põleda ja jälle jätta ööseks üks-kaks jämedamat puunotti hõõguma. Kuna köögis on nagunii pliit, siis sellel toitu valmistades õnnestub samuti tuppa üksjagu soojust saada.
Kindlasti tuleb jälgida, et maja uksed oleksid korralikult suletud, muidu läheb väärtuslik soojus õue. Kui väljas juba nagunii pimedaks läheb, siis võib akende ette riputada oma telkmantlid, mis reeglina igal matkasellil nagunii kaasas on, ka see aitab soojusel paremini toas püsida.

Metsaonni kõrval voolab Saarjõgi – selle vett olen pidevalt kasutanud olme toiminguteks, ilmselt peale filtreerimist või keetmist sobib see ka toidu ja joogi valmistamiseks. Maja juures on olnud ka allika koht, aga sealt vee saamisega ei maksa arvestada, veeandi olen seal harva näinud, ainult kevadeti.

Metsaonni juurest viib rada Kurgjale, Carl Robert Jakobsoni talumuuseumini. Kui teil veab, siis võite sinna sattuda leiva- või seebiteo aegu. Endal mul on õnnestunud oma jalutuskäik sinna mitmel korral juhuslikult ajastada nii, et saab kuuma rukkileiba. Kindlasti tasub eelnevalt veidike eeltööd teha kui C.R. Jakobsoni muuseumi külastate, uurige lahtioleku aegu ja külastage seda kohta kindlasti. Oli ju see mees märkimisväärne tegelane meie rahvuslikus ärkamisloos.
Saeveski metsaonni juurest võite samuti minna Saarjõe õpperajale kui ka Sakala tee matkarajale. Aga sealkandis liikudes ärge unustage orangutangi.