Matkamees Tõnu Jürgenson soovitab: Kooraste metsamaja

Kuidagi on nii juhtunud, et Kooraste metsamaja kasutavad päris palju pered, kus on ka väiksemapoolseid põnne. Üsna tihti ollakse siin koos kahe perega, kus on enam-vähem sama ealised juntsud. Mis asjaolud seda küll tinginud on, on keeruline öelda, aga kuidagi nii on ta tihtilugu välja kukkunud. Ilmselt issid saavad rahulikult šašlõkki küpsetada ja rääkida kui palju kellegi auto sajale võtab, lapsed ümber maja metsa all või vee ääres omi mängukesi toimetada ja emmed sellel kõigel valvsalt silma peal hoida, olles valmisolekus tormama sinna, kus parasjagu abi vajatakse.

Kooraste metsamaja on oma asukoha poolest sattunud päris õigesse paika. Seda eeskätt sellepärast, et tegevusi terveks nädalavahetuseks leiab seal hulgaliselt. Isegi võib öelda, et ühest nädalavahetusest võib puudugi tulla, eks sellepärast mõnedki rendivad maja kahe järjestikuse ööbimisega tulles juba reedel kohale.

Aga mida siis siin nii paljut teha on? Üks kuulsamaid kanuutamise marsruute jääb Kooraste järvedele, mis on omavahel ühenduses. Reeglina läbitakse 3-6 tunni vältel kümme järve. Retk ise ei pruugi olla alati just kõige lihtsam, sest kui veetase on madal, siis tuleb vahepeal kanuud ka köiega enda järel vedada. Samuti on koprad siin-seal omale tammisid ehitanud. Siinkohal tuleb kohe välja ka loodusfotograafia huviliste väike saladus: kui tahad kindlapeale koprast häid pilte saada, siis tuleb minna Kooraste järvede juurde.

Lisaks kanuusõidule ja kopra pildistamisele võib ka jalgrattaga looduses ringi vändata, piirkonda jääb 24km pikkune rattarada, mis kulgeb mööda kohti, mida ilmselt tahate teinegi kord külastada. Samuti on läheduses mitu matkarada, ühe algus on majast ainult mõnesaja meetri kaugusel.
Piirkonna kõige tähtsaim pärl, minu arust, on aga Pokumaa.  Kui keegi veel ei tea, siis Pokud on müstilised väikesed heatahtlikud olendid kelle mõtles välja Edgar Valter ja kes eksisteerivad ka tegelikus looduses. Pokumaa, oma keskusega (millesarnast ehitist on vist võimatu kusagilt leida) on igati põnev paik. Keskusest saab ilmselt kõige põhjalikuma ülevaate pokundusest, kui nähtusest ja ka kindlasti kogu Edgar Valteri loomingust ja elust.

On üks huvitav tähelepanek, mis puudutab Pokusid, kui elusaid muinasjutu tegelasi. Paljudel rahvastel on nende muinasjuttudes igasugu tegelaskujusid, osad nendest on väljamõeldud ja nendesarnast looduses ei eksisteeri ja on ka neid tegelaskujusid, kes on reaalsete loomade näol olemas looduses. Pokud, kui sellised eksisteerivad looduses päriselt ja nad kujutavad endast justnagu teatavat mini-elukeskkond või nagu väikest maailma. Poku kohta ei saa öelda, et ta oleks taim või seen või ammugi loom, aga ometigi on ta looduse asi, mis köidab tähelepanu ja meenutab midagi müstilist. Seega on üsna märkimisväärne, et millestki sellisest on loodud persoonid.
Seega seadke sammud Kooraste poole ja tutvuge nende rikkalike võimalustega, mis seal ümbruses on!