Põder (Alces alces)

Eesti aladel on põder elanud juba 9000 aastat. 2008. aasta loenduse järgi elab neid siin 11 000 isendit.

Põtrade jooksuaeg kestab augusti lõpust oktoobri alguseni. Pullid võitlevad omavahel, viljastades jooksuajal kuni 7 lehma. Tiinus kestab 7,5 kuud, vasikad sünnivad enamasti mais. Vasikaid on 1-2, harva 3. Sügisel moodustavad vasikad 25-30% asurkonnast. Täiskasvanud isendid kaaluvad keskmiselt 300-500 kg, vasikad 100 kg kandis.

Põdra looduslikud vaenlased on karu ja hunt.

Põdrale võib pidada peibutus-, varitsus- või hiilimisjahti 15. septembrist 30. septembrini ning peibutus-, varitsus-, hiilimis- või ajujahti ning jahti jahikoeraga (välja arvatud hagijaga) 1. oktoobrist 15. detsembrini, sellest põdrapulli ja -lehmajahti 15. septembrist 30. novembrini ja põdravasikajahti 15. septembrist 15. detsembrini.

Põdrajahi alguses, kui kestab veel jooksuaeg, on huvitav pidada peibutusjahti, matkides pulli häält. Valdav osa põtradest RMK aladel kütitakse valiklaskmist võimaldava hiilimisjahi käigus. Ajujahti koertega korraldatakse reeglina paljude jahimeeste osavõtul.

Medaliväärsed trofeed on u 5% kütitud pullidest. Medaliväärsed võivad olla juba 4-harulised sarved. Pronksmedali annab 250-274,99 CIC-palli, hõbe 275-299,99, kuld 300 ja rohkem CIC-palli.