Metssiga (Sus scrofa)
Eesti aladel on metssigade arvukus möödunud sajanditel tugevasti kõikunud, kuid viimastel aastakümnetel on asurkond stabiliseerunud. Metssead elavad karjaviisiliselt, kuldid liituvad karjaga ainult sigimisperioodil, mis kestab novembrist jaanuarini. Kultide vahel toimub äge võitlus, võitja viljastab kõik karja emised.Suguküpsus saabub metssigadel varakult, heades tingimustes võidakse viljastada ka põrsaid. Põrsad sünnivad märtsist maini. Sügisel moodustavad põrsad üle 50% asurkonnast. Täiskasvanud isendid kaaluvad üle 100 kg, põrsad kuni 40 kg.
Metssigade looduslik põhivaenlane on hunt. Metssigade lisasöötmine toimub aastaringselt.
Metsseale, välja arvatud põrsastega emistele, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti aastaringselt ning ajujahti ja jahti jahikoeraga (välja arvatud hagijaga) 1. oktoobrist 28. veebruarini. Põrsastega emistele võib pidada varitsus-, hiilimis- või ajujahti ja jahti jahikoeraga (välja arvatud hagijaga) 1. oktoobrist 28. veebruarini.
Metsseajahi parim aeg on lumine periood, millal loomade asukohta saab määrata jälgede järgi. Samuti on lumise aja täiskuuvalgus sobiv varitsusjahiks kõrgistmelt. RMK aladel kütitakse kuni pooled metssigadest jaanuaris-veebruaris, mil peetakse aju- ja varitsusjahti.
Medaliväärsed
trofeed on u 10% täiskasvanud kultidest. Medaliväärsete trofeede
alumiste kihvade pikkus algab 20 sentimeetrist. Pronksmedali annab 110-114,99 CIC-palli, hõbe 115-119,99, kuld 120 või rohkem CIC-palli.