Eesti pikim matkatee nüüd 820-kilomeetrine 09.06

Laupäeval, 13. juunil avab RMK Eestit läbiva matkatee võrgustiku 192 km pikkuse lisalõigu Perakülast Aegviitu. Sellega on valmis saanud RMK matkatee teine haru ehk 820-kilomeetrine teekond Läänemaalt Lõuna-Eesti kuplite vahele.

“Matkateeks oleme sidunud eelkõige olemasolevaid RMK radu ja puhkeobjekte, ent rajatud on ka täiesti uusi teid ning peatuspaiku,” kirjeldas RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo Eesti pikima matkaraja uut lõiku. Teekond Perakülast Aegviitu viib matkalised põnevatesse paikadesse Lääne- ja Harjumaal, olles sobilik eelkõige jalgsi liikumiseks. „Laulva liivaga Nõva ja Keibu rannad, müstiline türkiissinise veega Rummu karjäär, Padise kloostri varemed, Harjumaa sügavad metsad ja iidse pühapaigana tuntud Saula siniallikad,“ loetles Marge Rammo mõningaid huvitavaid kohti raja ääres.  

Kokku kulgeb vaheldusrikas 820-kilomeetrine Peraküla-Aegviidu-Ähijärve rada läbi üheksa maakonna ning sellele jäävad mitmed Eesti kõige-kõigemad loodusväärtused.  

Pika matkatee Peraküla-Aegviidu lisalõik avatakse matkasõprade päeval, mis toimub laupäeval, 13. juunil kell 11-15 RMK Nõva looduskeskuses. Lisaks kogenud matkajate nõuannetele saab kogupereüritusel sõlmida tutvusi teiste matkalistega, osaleda võistlustel ja võimelda legendaarse Viive Ernesaksa klaverimängu saatel. Iga matkasõprade päevale eelregistreerunu saab soovi korral tasuta isikliku RMK matkateelise passi, mis annab edaspidi soodustusi ja hüvesid pika matkatee läbimisega seotud kohtades ja mille soetamine on hiljem tasuline. Üritusele saab registreeruda siit.  

RMK pikal matkateel on praegu kaks haru – Peraküla-Aegviidu-Ähijärve 820 km pikkune haru ning 2012. aastal valminud 375 km pikkune Oandu-Aegviidu-Ikla haru. Järgmisena võtab RMK ette kolmanda haru rajamise Kirde-Eestist Lääne-Eestisse. See loodetakse valmis saada 2018. aastaks, mil Eesti Vabariik tähistab oma 100. sünnipäeva. Matkatee kõikide harude sõlmpunktiks on Aegviidu.  

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad ka Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool ning Põlula kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab üle 700 inimese, riigimetsas tööd saavate inimeste arv ulatub aga 5000-ni.