Teadusseminar 14.02.2014

1) TURBERAIETE ÖKOLOOGILIS-MAJANDUSLIK ANALÜÜS JA NÄIDIS-PÜSIKATSEALADE VÕRGUSTIKU RAJAMINE.

Projekti raames analüüsitakse turberaiete sobivust majandamisvõttena kohtades, kus lageraie erinevatel põhjustel ei ole soositud, nagu näiteks kaitsealade piiranguvööndi metsad. Koostatakse soovitused turberaieteks sobivate puistute valimiseks, raiete läbiviimiseks ja metsauuendamiseks. Turberaiete populariseerimiseks kujundatakse näidisalade võrgustik, kus projekti ajal ja järel jätkub teadustöö ja metsaomanike koolitamine.

Hardi Tullus, Raul Rosevald

2) KUUSEKÄNDUDE VARUMISE METSANDUSLIKUD ASPEKTID JA KAASNEVATE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE

Kändude juurimine pole Eestis laialt levinud, kuid kännud on arvestatav toormeallikas energiatootmisel. Samuti võib kändude juurimine teatud tingimustel olla vajalik patogeenide allasurumiseks. Projekti eesmärgiks on selgitada välja kuusekändude juurimise metsanduslikud ja keskkonnaaspektid. Projekti raames hinnatakse proovitükkidel tehtavate mõõtmiste tulemusena varutud kändude erinevaid parameetreid, sh  ka tagavara ja energeetilist väärtust. Lisaks analüüsitakse põhjalikult juurimise mõju mullaviljakusele, metsauuenduse tekkele ja kasvule, patogeenide levikule ja nakatumise iseärasustele.

Veiko Uri

3) PROOVITÜKI SERVAEFEKTI TASANDAMINE VIRTUAALSE PUISTU REKONSTRUEERIMISEGA

Doktorant Ando Lilleleht

 

4) METSISE ELUPAIGA STRUKTUURI KRIITILISELT OLULISTE ELEMENTIDE SELGITAMINE, METSAMAJANDUSLIKU TEGEVUSE MÕJU HINDAMINE NENDELE NING TULEMUSLIKE TAASTAMISMEETMETE VÄLJATÖÖTAMINE

 

Metsis on suure elupaiganõudlusega ja hääbuva arvukusega metsakanaline, kelle senised kaitsemeetmed ei ole andnud soovitud tulemusi. Projekti eesmärgiks on selgitada metsise elupaigakasutust ja seda piiravaid tegureid võrdlevalt loodus- ja majandusmetsamaastikus. Projektis on kolm komponenti – 1) telemeetriauuring elupaigakasutuse kirjeldamiseks, 2) uuring metsise esinemise kohta kiskjate toidusedelis, 3) taastamisuuring hindamaks kas ja kui kiiresti on raiete ja kraavide sulgemisega võimalik muuta majandatud metsa metsisele elupaigana sobivamaks. Projekti tulemusena loodav uus teadmine on väga oluline metsise kaitse tõhusamal korraldamisel. Projekt viiakse ellu Tartu Ülikooli, Eesti Maaülikooli ja Eesti Ornitoloogiaühingu koostöös.

Asko Lõhmus


5) KUIVENDUSE MÕJU METSALE - JÄRVSELJA ÕPPE- JA KATSEMETSKONNA NÄITEL

Doktorant Argo Strantsov

 

6) SÜSINIKU- JA LÄMMASTIKURINGE MUUDETUD HÜDROLOOGILISE REŽIIMIGA METSADES

Enam kui kolmandik Eesti metsadest on kuivendatud, kuid me ei tea, kas kuivendamise tulemusena kiiremini kasvavad metsad aitavad kliimasoojenemist ära hoida, või hoopis kiirendavad seda. Projekti põhiküsimuseks ongi see, kas kuivendatud metsad seovad rohkem kasvuhoonegaase kui eraldavad. Samuti selgitatakse välja, millised tegurid kuivendatud metsade kasvuhoonegaaside bilanssi ja dünaamikat mõjutavad. Projekt viiakse läbi Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli koostöös.

Martin Maddison

 

7) METSA KÕRGUSE HINDAMINE JA VÕRASTIKU STRUKTUURI KIRJELDAMINE AEROLIDARI ANDMETE ALUSEL

Doktorant Tauri Arumäe

 

8) METOODIKA LAGERAIETE MÕJU HINDAMISEKS JA KONFLIKTIDE ENNETAMISEKS MAASTIKU TASANDIL, ARVESTADES SOTSIAALSEID, MAJANDUSLIKKE JA ÖKOLOOGILISI ASPEKTE

Uurimistöö eesmärgiks on välja töötada RMK-le rakendamiseks sobiv metoodika lageraiete mõju hindamiseks ja võimalike konfliktide ennetamiseks. Metoodika peab olema süsteemne, mõjude komplekssust ja tasakaalustatust arvestav ning orienteeritud metsamajandamise negatiivsete mõjude vähendamisele ja ennetamisele ning positiivsete mõjude suurendamisele pikaajalises perspektiivis. Uuring viiakse läbi Eesti Maaülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös.

Andres Viia, Külliki Tafel-Viia


9) NEONIKOTINOIDIDE JA BIOPESTITSIIDIDE MÕJU UUENDUSRAIETEGA KAASNEVATE PUTUKKAHJURITE NING NENDE LOODUSLIKE VAENLASTE KÄITUMISELE

Ivar Sibul

10) JUUREMÄDANIKE LEVIKUST VILJAKATES KASVUKOHATÜÜPIDES

Doktorant Tiia Drenkhan