Kuivendussüsteemid

Eestimaa liigniiske kliima põhjustab maade soostumist, kuna aastane sademete hulk ületab aastase aurumise ligikaudu kaks korda. Pikemas perspektiivis on kestev soostumine põhjustanud mullaviljakuse ja puistute kasvu järjepideva languse ning metsade osalise asendumise soodega. Pikka aega kestnud soostumise tulemusel asendusid kunagised liigniisked metsad lõpuks puis- ja lagesoodega, madalsood rabadega.

Teadaolevalt kaevati Eestimaal esimesed metsakuivenduskraavid 1920ndatel, sihipäraseid metsakuivendusi tehti alates 1940ndatest. Metsakuivendustööde maht saavutas haripunkti 1969-1975, mil kuivendati umbes 150 000 ha metsamaid. Maaparandussüsteemide registri andmetel on Eestis kuivendatud üle 700 000 hektari metsamaad, millest ligi 450 000 hektarit paikneb riigimetsas.

Selleks, et leida metsakuivendussüsteemide käsitlemisel kesktee majnaduslike ja keskkonnakaitseliste huvide vahel, on RMK koostöös erinevate huvigruppidega vastu võtnud metsakuivendussüsteemide majandamise strateegia.