RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
01. märts, 2017

Vesi tõuseb, raba kosub…

Soode taastamise tulemuslikkuse seiramiseks oleme rajanud 46 seirekaevu, kus jälgime veetaset. Lisandumas on veel vähemalt 20 kaevu.

Esimesed seirekaevud paigaldasime juba kuus aastat tagasi, kui alustati taastamistöid Rannu, Viru ja Hara jääksoodes. Peagi järgnes kuivenduskraavide sulgemine Endla looduskaitsealal. Praeguseks on seiratavate alade loendisse lisandunud Riisa, Öördi ja Valgeraba Soomaal, Tolkuse raba Luitemaal ning Ratva raba Alutagusel.

Olemasolevad seirekaevud paiknevad diagonaalis Eesti edelanurgast kirdesse. Uute jääksoode lisandumisel saab kaetud pea kogu maa.

Vajadus seire teostamiseks tuleneb taastamistööde rahastamise nõuetest. Kuna üheks mahukaimaks tööetapiks soode taastamisel on kraavide likvideerimine, mille tulemusena peaks veetase taastamisalal tõusma, siis tulebki rahastajale ehk Euroopa Liidule raporteerida veetasemetest enne ja peale taastamistöid. Peale taastamistööde lõppu peab seire kestma veel vähemalt viis aastat ning tulemusi tuleb säilitada 25 aastat.

Näide veetaseme muutusest Viru rabas asuvas jääksoos. Kraavid said seal tammitatud 2013. aasta oktoobriks. Märgatavat veetaseme tõusu näeme aga alates 2015. aasta lõpust, kui peakraav täideti pinnasega ja tehti täiendavad paisud.

Seirekaev kujutab endast 1 – 2 m pikkust plasttoru, millesse paigaldatakse piesomeeter ehk vedeliku rõhku mõõtev rõhuandur. Anduri mälumaht ning aku kestvus võimaldavad talletada anduri kohale jääva veesamba rõhku iga tunni tagant ja niimoodi mitmeid aastaid järjest. Kord aastas loetakse anduri mälust andmed maha ning -- võttes arvesse õhurõhku ning anduri sügavust seirekaevus -- teisendatakse veetasemeteks maapinna suhtes.

Seirekaevu ots ulatub tavaliselt pisut üle maapinna. Pildil on üks Ratva rabas asuvatest kaevudest.

Seireandmed võimaldavad hinnata soode taastamisel tehtud pingutuste edukust. Lisaks pakuvad need huvi ka teadlastele, kes uurivad soodele omase elustiku ja ökosüsteemi talitluse taastumist. Väga oluline on jälgida, kas peale kraavide likvideerimist muutub ka suviste veetasemete miinimum. Just veetasemete erinevused vegetatsiooniperioodil võivad määrata, kas kõdusoomets hakkab soostuma või kõdusutub edasi.

Kõdusoometsas ja kuivendusest vähemõjutatud siirdesoos võivad veetasemed olla suurema osa aastast ligilähedaselt ühesugused. Selget erinevust näeme suvekuudel, kui kõdusoos langeb veetase palju madalamale. Nagu alljärgnevatel piltidel näeme, on sel märkimisväärne mõju taimekooslusele.

Kõdusoomets Öördi raba edelaservas. Pildil on näha ka seirekaev, kust saadud andmetele põhineb eelmisel joonisel olev sinine kõver.

Siirdesoo Öördi rabas. Sealt pärineb joonise punane kõver.

Lähiajal on algamas jääksoode taastamise uus etapp. Selle tulemusena lisanduvad senistele soodele veel 19 ala, kus looduskaitsosakonnal tuleb hakata veetaset seirama. Ega’s muud kui soovime enestele jõudu tööle!

Lisa kommentaar

Email again: