RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
09. september, 2014

Vaata, kuidas huulhein kärbseid sööb

Ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia) on väike rabades turbasel pinnal kasvav õistaim, kes saab toidulisa putukaid “süües”.

Huulheina ümaraid lehti katavad liikumisvõimelised ja kleepuvat nõret eritavad karvakesed ehk tentaaklid. Karvakeste tipus olevate kleepuvate tilgakeste külge takerdunud putukas lükatakse kombitsaina liikuvate karvade abil lehelaba keskel olevale pinnale ja seejärel koolduvad tentaaklid ümber saagi kindlasse haardesse. Nõnda pistetaksegi ohver nahka valke lagundavate ensüümide toimel. Kui putukas on seedunud, siis liiguvad tentaaklid uuesti oma tavapärasesse asendisse.

Videost on näha huulheina tegemistest kahe ööpäeva jooksul. Võtab üsna pika aja enne, kui taim hakkab lehe keskele sattunud putukale reageerima. Näib aga, et lehe servades olevad pikad tentaaklid suudavad end üsna kiiresti liigutada. Video lõpus kahe karvakese külge kinni lennanud kärbes tõsteti lehe keskosa suunas vaid umbes 3 minutiga.  



Eestis on koguni viis putukatest toituvat taimeliiki. Lisaks kõige sagedamini esinevale ümaralehisele huulheinale on veel pikalehine huulhein, alpi ja harilik võipätakas ning palju vähem tuntud vees elavatest putukatest toituv harilik vesihernes.

Hariliku vesiherne putukapüünis.


Harilik võipätakas koolutab oma kleepuva lehe ümber putuka
.

Lisa kommentaar

Email again: