RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
14. juuni, 2015

Vääriselupaikade koolituse I osa Ida- ja Lääne-Virumaal

Ida- ja Lääne-Virumaal toimusid 01-04. ning 08-11. juunil 2015. a RMK metsnik-metsakorraldajatele suunatud VEP koolituste esimesed tsüklid. Koolitus toimub osalejate suure hulga tõttu kahes rühmas.

Vastavalt Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna koolitustingimustele saavad käesoleval aastal metsnik-metsakorraldajad VEP koolitust kestvusega 126 akadeemilist tundi (akadeemiline tund = 45 min). VEP koolitus viiakse läbi kolmes tsüklis Eesti erinevates piirkondades - kevadel neli päeva Ida- ja Lääne-Virumaal, suvel kaks päeva Raplamaal ning sügisel neli päeva Järvseljal.

Kogu 10-päevase koolituse käigus õpitakse praktikas tundma vääriselupaiku lähtuvalt metsa struktuurist, ajaloost, majandamise jälgedest, indikaatorliikide ja elupaigaspetsialistide esinemise järgi. Koolituse ajast 75% toimub välitööna VEP-des, õppides tundma VEP struktuuri ning indikaatorliike.

Esimese tsükli koolitajateks olid VEP-eksperdid Ahto Täpsi ja Aivar Hallang ning liigieksperdid Mare Leis (samblad), Ede Oja (samblikud), Heino Õunap (putukad) ja Indrek Sell (seened).


Järgneb väike galerii esimesest koolitustsüklist teisele rühmale 08-11.06.2015:


Indrek Sell tutvustas VEP tunnusteks olevaid seeni



Kuusetaelikut väga sagedasti ei kohta



Haavanääts kasvab haavataelikul



Haava tuletaelik tekitab süvendi, ei kasva oksakohtadel



Tammenahkis surnud tammeokstel ja lamatüvedel



Heino Õunap tutvustas VEP-des tegutsevaid putukaid


Suure, lapiku väljumisava jätab hiidkoor



Kurtnas põlendikuliike uurimas



Põelndikult leiti sinikael-pardi muna, tähelepanelik vaatleja näeb seda ka pildil



Samblikke tutvustas Ede Oja



Pisisamblikke tuli uurida läbi luubi



Jahu-hallsamblik kasvab sagedamini männil



Harilikule poorsamblikule on iseloomulikud ümarad augukesed, kasvab sanglepal, kasel, kuusel, vanades niisketes metsades



Sammaldest on VEP indikaatoriks paremal pool kasvav säbrik, vaskpoolne tutik aga ei ole VEP indikaatorliik; samblaid tutvustas Mare Leis



Sellel tüvel on kolm liiki tuhmikuid, kõik VEP indikaatorid



Metsas pakuti ka lõunasööki

Tänusõnad koolitajatele ja organisaatoritele, olid toredad ja harivad päevad!

Lisa kommentaar

Email again: