RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
29. september, 2016

Turbapaisud Riisa rabas

Soode taastamistööd Soomaal on laienunud Riisa raba põhjaossa. Taastamiste käigus suletakse kavandatud turbaväljakute eelkuivendus ja väiksemad metsakraavid.

Taastamisalal näeb projekt ette 17 paisu rajamist. Mainitud eelkuivendus ulatub lauka-rabale ja tööolud on pehmelt öeldes keerulised. Kui projekti järgi peaks paisud ehitatama kopaga, siis tegelik olukord tegi omad korrektiivid. Kopa kandmisvõime hakkas kaduma juba nõlvalt lagerabale jõudes ja oli oht, et soo võtab tehnika endale. Seda vaatamata mattide kasutamisele. Kohalike sõnul olla turbas üks kaevemehhanism juba ees ootamas ja julgust see kopajuhile ei sisendanud.

All oleval kaardil on suletav eelkuivendus hästi jälgitav. Raba servast lõuna suunas kulgev kraavipaar teeb tähisest lõunas 90 kraadise pöörde itta.

Muide, mattideks nimetatakse ühendatud palkidest kandepinda. Tavaliselt seotakse palgid paari kaupa ja kopaga tõstetakse need liikumissuunas lintide alla. Palgid olid 8 meetrit pikad ja Riisal oli kasutusel kokku 4 matti. Eks see manööverdamise kiirust oluliselt pidurdab, aga muud moodi ei saa. Ja antud juhul ei piisanud nendestki.

Kõrval olevalt pildilt võib põhjalikumal uurimisel näha, et selle mati puhul kasutati sidumiseks keermelatti, aga pideva ümbertõstmisega kaasnevale väändele need vastu ei pidanud. Köis on parem.
















Kopale ligipääsmatud paisud otsustasime rajada siis käsitsi. Mulle isiklikult oli see esmakordne nö. kästiöö kogemus. Töövõtjal olid ühes väiksed vineertahvlid, millel oli kindel seista ja hea kvaliteetset turvast ammutada. Selleks ajaks, kui me Reevoga objektile jõudsime, olid poisid paisu ümbrusest pealmise sugekihi ära juba koorinud. Selleks läks käiku vigel, mille piid olid konksuks keeratud. Paisu ehitamiseks kõlbmatut pealmist kihti andis kindlasti kakkuda.

Kohe sai selgeks, et kriitiline on paisu kehandi tihendamine, et see ühtlaselt tiheda massina ulatuks kraavi põhja välja. Turbapaisude üks olulisemaid lekkeohtusid ongi kraavi põhjas. Käsitöö puhul ei saa põhja setetest puhastada, nagu me seda kopa kasutamisel teeme, ja jalgade tihendamistöö on väga oluline. Paljaste jalgadega on see kui spaa protseduur ja ühtlasi ka hea trenn. Tean omast käest.

Allolevast klipist nähtav on siis meie tööstiil. Krooniku lahkumisel jäi poistel veel üle paisu kehand vajaliku kõrguse ja laiuseni kasvatada ja paisu laiendid voolida. Klipist nähtava meeskonnaga üle kahe sellise paisu päevas rajada ei jõua. Kui sedagi.



Lisa kommentaar

Email again: