RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal ja mandri-Eesti erinevates paikades.
03. september, 2017

Tanuseen

Seenehuviliste seas on selliseid kummalisi inimesi, kes ei ole rikkaliku seenesaagiga kuigi rahul. Nad selgitavad seda asjaoluga, et kui on palju seeni, peab neid muudkui korjama ja korjama, nii et millekski muuks ei jää aega. Aga neile veidrikele meeldib seeni otsida ja mida kauem selleks läheb seda parem. Otsimises on alati midagi põnevat ja iga leitud seen tundub väärtuslikum. Üha sagedamini avastatakse enda jaoks ebatavalisi seeni.

Tunnistan, et ka minul on kalduvus sellele veidrusele ning pööran tihti kõrvale teelt, mis täpselt sinna viib, kus palju seeni on. Nii astusin ka seekord tundmatule rajale, jättes valgete seentega männimetsa selja taha. Selle mehise sammu tasuks oli aga kohtumine hämmastava seenega, mida ma olin juba ammu soovinud meie metsades leida.

Ma vabandan kõigi teiste seente ees – iga seen on omamoodi huvitav ja väärib eraldi lugu, kuid ma valin siiski ühe neist – kuna see seen on ülimalt ebatavaline.

Kuni selle aasta augustikuuni ei olnud ma seda seent Eestis näinud. Olin sellega kohtunud ainult ühel korral Valgevene metsades. Asi on selles, et selle seene iga on väga lühike ja väga kiiresti kaob maa pealt temast igasugune jälg.

Kaks nädalat tagasi Harku mõisa lähedal asuvas metsas kõndides tundsin tugevat ebameeldivat raipehaisu ja hoolega ringi vaadates nägin läheduses nende hämmastavate seente perekonda. Seal oli neid erinevates arenguetappides ning kirgliku seenelise süda hakkas sellest õnnelikult pekslema – on alles kohtumine!

Seda ebatavalist seent nimetatakse tanuseeneks või häbituks falloseks nagu kõlab otsetõlge tema ladinakeelsest nimetusest Phallus impudicus. Seda seent nimetatakse ka haisvaks mürkliks mürkliga sarnase väljanägemise ja ebameeldiva lõhna tõttu, mida täiskasvanud seen eritab.

Mul õnnestus näha peaaegu kõiki tanuseene arenguetappe, alates munakujulisest vormist, mis algul meenutab suurt murumuna või miniatuurset kõrvitsat. Sellest munast või kerast, mis näeb välja nagu kõrvits Tuhkatriinu muinasjutus, ei saa aga imelise metamorfoosi läbi mitte tõld, vaid midagi muud, mille tõttu teda nimetatakse häbituks.

Siin on tanuseen muna staadiumis maapinnal. Ülaosas on näha mütseeli sidet, millega seen kinnitub seeneniidistiku külge. Selles etapis on tanuseen söödav isegi toorelt, meenutab maitselt redist ja mõnes Euroopa riigis kasutatakse seda redise asemel salatiteski.

Muna sees seen areneb: noor viljaliha muutub sültjaks, kest rebeneb ja võib tunduda, et koorub mõne ebatavalise linnu või isegi dinosauruse poeg.


Tanuseen võib olla pikka aega muna staadiumis, kuid siis kasvab temast kiiresti mõne tunni jooksul välja viljakeha õõnsa poorse valge varre kujul, mille otsas on limane oliivivärvi tanu kõrgusega kuni 30 cm. On tõendeid, et mõnikord ulatub tanuseene kasvukiirus 5 millimeetrini minutis.

Ühe tanuseene munadest panin hoolikalt kotti ja viisin oma aeda, kus istutasin selle karusmarjapõõsa alla, lootes püüda kinni selle kiire kasvu hetke. Nädala jooksul ei ilmutanud tanuseen märke mingitest muutustest, ning arvasin juba, et ümberistutamine ebaõnnestus. Juba kaheksandal päeval aga varahommikul karusmarjapõõsa alla vaadates nägin muutust.

Oma aias sellist seent hoida ei ole väga mõistlik. Tanuseen levitab oma eoseid, kasutades peibutuseks lõhna. See sobiks aeda suurepäraselt, kui oleks tegemist roosi lõhna, mitte aga tugeva mädanenud raipe või prügi lõhnaga. Seevastu kärbestele meeldib see lõhn väga. Nad lendavad seenele kõikjalt, söövad eoseid sisaldavat lima ja levitavad neid seejärel igale poole. Seetõttu ei olnud seenest üksinda lihtne pilti teha: selleks, et ajada võtte hetkeks seenelt ära mitte just väga pelglikud kõduarmastajad, läks vaja oksaraagu ja nobedust.

Väga lühikese aja jooksul saab seenemüts kärbeste töö tulemusena limast puhtaks.

See on seene arengu viimane etapp – ta on täitnud oma peamise ülesande ja pole enam vajalik ning varsti ei jää temast maa peale enam midagi alles.

Internetist tanuseene kohta rohkem uurides selgub, et 99% teabest puudutab selle seene raviomadusi. Nagu kirjutatakse on tanuseenel palju tervendavaid omadusi ning sellest valmistatud preparaate ja tinktuure kasutatakse rahvameditsiinis aktiivselt paljude haiguste ravimiseks, sealhulgas onkoloogilised haigused. Mis on aga tõde ja mis müüt – las sellest räägivad parem spetsialistid.

Meie keerame seniks veel mõnele kõrvalisele rajale ja püüame leida midagi ebatavalist.




Lisa kommentaar

Email again: