Määvli jääksoo taastamisel on märgata esimesi samme. Raadatud on puud endise freesturbavälja teenindusteede äärtest. Allpool on kaks droonipilti n-ö enne ja pärast.


Määvli jääksoo 20.09.2017


Määvli jääksoo 18.04.2018

Peale linnurahu jätkatakse kraavide sulgemise ja paisude rajamisega, et vesi jääks rabasse pidama.


Tugeva kuivenduse mõju all on kagu-loodesuunalises vagumuses paiknevad Õngu raba ning Tihu järved: Tihu järv, Keskmine järv ja Kolmas järv. Järved ja raba on kinni kasvamas.


Õngu raba. Raba servas on märgatav männi pealekasv.


Kuivenduskraavide võrgustik Õngu rabas. Näha on peakraav ja külgkraavid.


Kinnikasvav Tihu järv. 1930.a alandati veetaset 1 m võrra. Õngu raba on näha silmapiiril, pildil parema serva lähedal. Kusagil Tihu järve ja Õngu raba vahel on ka Keskmine ja Kolmas järv.


Seal nad on - eespool Keskmine järv ja kaugemal Kolmas järv. Järvede taga on näha Õngu raba.


Paremad on lood Kukka allikasoos, mis peaks olema Eesti suurim allikasoo. Seal sulgesime 2017. a kunagi kaevatud kuivenduskraavid ning praegu on sooalal näha ohtralt vett. Kevaditi ongi veehulk suurem, suvel peaks veetase alanema.


Kukka allikasoo kirdepoolne osa.

Allpool on kaks huvitavat vaatlust.

Sarvel taastatud loopealsel toimetasid koos valgejänes ja halljänes. Dr Google'st võib lugeda, et nad võivad ka paarituda ja sigimisvõimelisi järglasi anda. Eestis selliseid juhtumeid teada ei ole.

Valgejänes ja halljänes. Valgejänes eelistab elupaigana metsa, halljänes eelistab avamaastikku.

Tihu looduskaitsealal jalutasid palumännikus sookured, mis ei ole just tavapärane nähtus.

Sookured on eksinud pohlamännikusse.