RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
16. märts, 2015

Noor kevad

Kevade märke ja -kuulutajaid tuleb üha juurde. Varajastel pesitsejatel – merikotkastel, ronkadel ja kodukakkudel on juba munadki pesas.
Veel kargetel hommikutundidel on kuulda lõokesi trillerdamas, märgade põldude veeloikudel sagivad häälekalt kiivitajad, ristpardid saabusid juba nädala eest rannalõukasse. Hirvekaamerasse kostub õhtul ja öötundidel kodukaku huikeid ning päeval on kuuldud lendavate hallhanede häälitsusi. Läänemaal nähti isegi ühte väikekajakate salka, kes peaksid meile jõudma tavapäraselt alles aprillikuus.

Paari päeva eest saabusid Keila jõe lähistele põldudele esimesed laululuikede (Cygnus cygnus) rändesalgad. Soome rahvuslind on teel põhjala poole. Laululuikede kevadrände aegseid suurimaid peatuskohti tasub vaatama minna Matsalu ja Haapsalu lahele, Väiksele Väinale ning Pärnu lahele. Lühemaid peatusi teevad nad toiduotsingul ranniku lähedastel ja sisemaa orasepõldudel. Kevadisel ajal võib Eestist läbi rännata hinnanguliselt kuni 20 000 laululuike. Nende rändesalkadega võivad koos olla ka veidi väiksemad ja lühema kaelaga väikeluiged. 

Vastupidiselt tavaliselt põhja suunas levilat laiendavatele liikidele on suursugune laululuik oma levilat laiendanud hoopis lõuna suunal. Nii registreeriti esimene pesitsev laululuigepaar Eestis 1979. aastal Lavassare järvel Pärnumaal. Inimpelgliku liigina asustab laululuik loodusmaastikke, eelistades pesapaigana raba- ja sisemaa järvi  ning rannikuveekogusid. Nüüdseks pesitseb Eestis juba sadakond laululuigepaari.


Halli tooniga laululuiged on möödunud kevadel sündinud noorlinnud.


Segaparv – kuldnokad, kiivitajad ja naerukajakad


Põldlõoke


Kiivitaja


Kühmnokk-luik

Lisa kommentaar

Email again: