Imposantse tulnuka tüve ümbermõõt on 6,1 m ja võra läbimõõt muljetavaldavad u 32 m. 

Loodusliku liigina kasvab suurest paplite perekonnast Eestis harilik haab (Populus tremula). Paplitest levinuim on euroameerika pappel (Populus x canadensis) ja selle hübriidid.

Üldiselt iseloomustab rohkearvulist paplipere lühiealisus ja kiire kasv - paljud liigid saavutavad raieküpsuse juba 50-aastaselt ja ei ela üle 100 aasta ning linnahaljastuses vaadatakse neile tänapäeval üldiselt viltu, sest juba paari-kolmekümne aastane puu võib tüvemädanikku nakatununa kellelegi pähe potsatada. 

200 - 300 aastat elav euroameerika ja 300 - 400 aastat elav must pappel on siin pigem erandid.

Tihti arvatakse ekslikult, et paplid tõi Eestisse nõukogude võim, see pole aga kaugeltki nii - teated musta papli kasvatamisest Eestis pärinevad juba 18. sajandist. Musta papli päriskodu on Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias.

Täna kasvab Eestis vähe musta paplit ja enam leidub selle hübriide.

Nõukogude ajal istutati mõõdutundetult linnaruumi ja maastiku ökoloogiat arvestamata teisi papliliike ning hübriide, mis olid mustast paplist veel kiirema kasvuga ja juurdusid pistoksastki. Haljastada sai kiirelt ja odavalt. 

Eesti silmapaistvaim must pappel kasvas Tallinnas Kaasani kirikupargis, mis vaatamata sellele, et oli linna üks varasemalt kaitsestaatuse saanud puid, hävis üle kümne aasta tagasi.

Euroopas on hetkel ilmselt üks laialdaselt tuntuimaid musta papli mälestisi Madalmaade Roheline Katedraal De Groene Kathedraal, mis kujutab endast Reims'i katedraali suuruselt ja kujuga 1987.aastal istutatud musta papli kultivari 'Italica' puistut.