RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
29. jaanuar, 2015

Algas Muraka soostiku servaalade veerežiimi ja sooelupaikade taastamine!

26. jaanuaril algasid Muraka soostiku servaalade veerežiimi ja sooelupaikade taasamistööd! Tegevuse eesmärk on Muraka soostiku servaaladel paiknevatel seitsmel lahustükil luua eeldused kuivendamiseelse hüdroloogilise režiimi, liigilise kooseisu ja biotoobi struktuuri taastumiseks. Kohtades, kus tööala kattub metsise elupaikadega luuakse tingimused, et parandada elupaiga seisundit.

Muraka looduskaitseala moodustati juba 1957. aastal ja selle pindala on 13 983,7 ha. Muraka looduskaitseala loodi Eesti ühe suurema loodusmaastiku kompleksi Muraka-Ratva soostiku  kaitseks ja säilitamiseks.

Selleks, et parandada soostiku servaalade seisundit ja takistada järjepidevalt kõdusoostumist koostati taastamistööde projekt. Projekti töödega alustati Suuressaare sihtkaitsevööndis asuval lahustükil (joonisel on punasega piiritletud kaitseala ja sinisega tööala) 26. jaanuaril ning 28. jaanuari lõunaks oli valmis neli ja pool paisu.



Kuna tegu on suure, olulise alaga ning projektiga siis sõitmise ise kohale, sest oma silma on ju alati kuningas! Meie rõõmuks on valmisehitatud paisud tõstnud veetaseme maapinnaga tasa ja isegi kõrgemaks, sest vesi oli juba metsa all! Küll aga pidime nentima, et osad paisude ülevoolud oli ehitatud kasepuust, mitte mändidest nagu tavaks on. Kask aga kipub kiiresti mädanema ning kasepuidust tehtud ülevoolud võivad hakata meie projekti eesmärgi saavutamist saboteerima. Seetõttu võeti vastu kindel otsus, et kõik ülevoolud tuleb edaspidi ehitada männist. Selleks, et kõik saaksid aimu, millest ma siin nii õhinal kirjutan lasen nüüd piltidel kõnelda. Rääkigu need pildid rohkem kui tuhat sõna!

Head uudistamist! :)







Lisa kommentaar

Email again: