RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
29. mai, 2017

Jõesilmude kudemisaeg

Kui toomingad õitsevad siis jõesilmud koevad, seda on tähele pandud juba vanadest hallidest aegadest ja säärane seos paistab kehtivat ka sellel isemoodi kevadel.

Jõgedesse hakkasid jõesilmud (Lampetra fluviatilis) siirduma juba möödunud aasta sügisel. Kudemisrändel ongi kaks kõrgaega: üks sügisel ja teine kevadel vahetult enne kudemist.

Viimase minuti siirdujad on veel teel kudemiseks sobivatesse madala vee ja kiire vooluga jõelõikudele, teised heidavad juba marja-niiska. Kudemine kestab umbes kuu aega ja peale seda sõõrsuudest jõesilmud surevad. 

Liiva ja kruusaga kaetud pesalohus kooruvad paari nädala pärast peale marja heitmist vastsed, keda kutsutakse liivasonglasteks. Jõesilmuhakatised kaevuvad põhjasetetesse ja elavad seal umbes viis aastat enne, kui laskuvad merre parasiidile omaselt toituma ning peale paari aastat meres kosumist naasevad jõkke kudema. Jõesilmu elutsükkel kestab seitse aastat.

Videojupile olen salvestanud juba mõne aasta jõe põhjapinnases arenenud liivasonglased.

Peamiselt Soome lahte suubuvates jõgedes asuvad jõesilmu koelmud on sageli kõrvuti samal ajal kudevate vimma ja ojasilmu koelmutega. Vimbade kuderännet on põnev vaadata näiteks Sindi tammi juures, kus pulmavärvides kalad veest välja hüpates püüavad kõrget veesammast trotsida ja ülesvoolu ujuda. 

Ojasilmude kudemist pildistas Gustav Lauringson Käru jõe ülemjooksul 22.mail.


Lisa kommentaar

Email again: