RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
02. aprill, 2014

Hirvekaamerast on nähtud kokku seitset liiki imetajaid

Hirvekaamera on meile liikuvat pilti Saaremaa metsast edastanud terve kuu. Selle aja jooksul on kaamera ees end näidanud viivuks või pikemalt juba seitse liiki imetajaid. us testartiklisse

Kuidas me seda teame? Loomad liiguvad ju peaasjalikult hilisõhtul, öösel ja varahommikul, siis kui meie maal harilikult magatakse. Siin on meile abiks looduskaamera salvestused ja üle ilma Looduskalendri foorumisse saadetud postitused, mis annavad hea ülevaate kaamera ees toimunust.

Ootuspäraselt on söödaplatsi kõige sagedasemad külastajad punahirved (Cervus elaphus). Esimene hirv, kes platsi avastas, oli medalivääriliste sarvedega suur hirvepull. Algul oli loom väga häbelik ja põgenes isegi söödaplatsile ootamatult jooksnud kährikute eest. Mida päev edasi, seda julgemaks ta muutus kuni lõpuks näitas end ka päevavalguses. Hirvelehm saabus mõne päeva pärast, kaheksaharuliste sarvedega kaks noort “pulgajukut” jõudsid siia alles kahe nädala möödudes. Viimati liitus seltskonnaga paari päeva eest ka viies hirv. Teada on, et siin lähistel liigub kaheksateistpealine hirvekari. Kuna nad küll kaamera ette jõuavad? Seniks vaadake 19. märtsil looduskalendri kasutaja Lucy poolt salvestatud klippi: 


Veebruari lõpp ja märts on hirvedel sarvede heitmise aeg. Meie uhke neljateistharuliste sarvedega Huubert ilmuski kaamera ette 3. märtsil sarvedeta. Vanemad pullid heidavadki sarved maha varem kui nooremad, vaid ühel noorel kuueharulisel on veel sarved omal kohal.


Peale hirvede on sõralistest kaamera ette jäänud paaril korral kaks metssiga (Sus scrofa), kaks põtra (Alces alces) ja üks metskits (Capreolus capreolus). Põdrad jalutasid taamalt mööda ilma, et oleks söögile tähelepanu pööranud. Metskits võttis paar suutäit ja läinud ta oli.

Kaks kärntõvest puutumata kährikut (Nyctereutes procyonoides) on söödaplatsi sagedased külalised. Käivad vist rohkem seltskonna pärast ja niisama uudistamas, pulmatrallitamas. Üks neist tõstis jalga silopalli peale.


Mitmel korral on siin ka mäger (Meles meles) askeldanud ja silo seest midagi otsinud ning risti-põiki kaamera eest läbi jooksnud. Mägra urud ei saa olla siit kaugel.

Rebane (Vulpes vulpes) jalutas ühel korral aeglasel sammul ja sirgjooneliselt üle kaameravälja ilma, et söödaplats talle vähimatki huvi oleks pakkunud. Ja miks pidigi, rebane suur porgandi ja silo sõber ei ole.

Hoidke ise ka hirvekaameral pilk peal!

Lisa kommentaar

Email again: