RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
19. november, 2015

Forellid ei maga

Jälgides kalakaameras toimuvat, võib jõuda mõistmisele, et kudemisaeg on forellidele üks suur katsumus ja hädaorg.

Isekeskis jagelemine ja kaldalt saabuvad ohud jätavad forellidele elutähtsa asja ajamiseks vaid lühikesed hetked. Emaskala kõrval pesalohul olev isasforell on häiritud ning pidevalt sunnitud pesalt lahkuma, et peletada sissetungijaid,  liigikaaslastest “kiilupoisse”. Pimedal ajal on kaamerapilti sattunud saarmas ja peletanud kalad koelmult pikaks ajaks. Tavatuna tundus, et isegi metsnugis tuli vette kudepaika uudistama. Seni pole siin veel keegi märganud vette sulpsatavaid kalakotka küüniseid, mis haaraksid jõeforelli otse pesalt. Võimalik on seegi.


Kalakaamera näitab kudemisajal pilti RMK Põlula kalakasvandusest. Otsepilti näeb siit

Ohtratest vaenlastest ja häirivatest oludest hoolimata pole jõeforellid möödunud aastasadadel Eestimaal nii laialt levinud kui praegu. Tänapäeval elab see kalaliik paarisajas vooluveekogus ning pole enam ühtegi suuremat jõestikku, millest jõeforell puuduks. Merega ühenduses olevatesse jõgedesse on forell tulnud ammustel aegadel merest ning kõigis jõgedes-ojades, kus meriforell sügiseti kudemas käib, esineb alati ka jõeforell. Neisse vooluveekogudesse, mis pole kunagi merega ühenduses olnud, on kalad asustanud inimene juba mitmesaja aasta vältel.


Kudeajaks värvuvad isasel jõeforellil kõhupool ja lõpuskaaned kollakaks.


Kordades jõeforellidest kogukamaks kasvavad meriforellid koelmul.

Mõnelegi võib tekkida küsimus, miks jõeforell elab seal, kus merikas kudemas käib. Aga sellepärast, et Eesti vetes elab vaid üks forelliliik. Selle liigi puhul eristame kahte ökoloogilist vormi, meriforell (Salmo trutta trutta) ja jõeforell (Salmo trutta trutta  morpha fario). Meriforelli noortest tähnikutest, kes laskuvad elama merre, saavad meriforellid. Need, kellel on geneetiliselt määratud soodumus jääda elama sisevette või keskkonnatingimused ei võimalda laskuda merre, jäävad jõeforellideks. 


Forelli tähnik. Jões elevate väikeste forellide puhul pole välimuse järgi kuidagi võimalik vahet teha, kas tegu on tulevase jõe- või meriforelliga.


Lõhe


Lõhetähnik

Kommentaarid

26 .november, 2015
Kalle Kroon
Leidub ka merele suletud vooluveekogusid, kus jöeforell on elav jääajajärgselt, mitte aga inimese asustatuna.
26 .november, 2015
Kalle Kroon
Lisan veel et sidrunkollane vööt on mölemal sool jöeforellil tavapärane, kudeajaks värvub isasforelli köhualune hoopis tahmjalt mustaks, mitte kollaseks. See on yldtuntud fakt.

Lisa kommentaar

Email again: