RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal.
24. november, 2014

Endla raba lääneserva taastamistööde tulemuslikkus on saanud esimese kinnituse

Endla raba lääneserva sookoosluste taastamiseks tehtud tegevuste tulemusena on raba lõunaservas asuvad veetasememõõturid registreerinud veetaseme tõusu.
Endla looduskaitseala soode taastamisest pole varem siin juttu teinud, kuigi hetkel on see meie 2014 aasta suurim taastamisprojekt. Taastamisala hõlmab 170  hektarit Endla raba lääneservas asuvaid kuivendusest mõjutatud sookooslusi.
taastamisala
Tööd algasid 2013 aasta talvel puittaimestiku raiega. Kokku hõlmasid erineva iseloomuga raied üle 50 hektari. Raiete käigus eemaldati kuivenduse tagajärjel aladele kujunenud sekundaarsed puistud. Puistud, mille tagavara oli kuivenduse tagajärjel oluliselt suurenenud ja kuhu oli tekkinud tihe kuuse teine rinne raiuti hõredamaks. Raie oli vajalik, et vähendada puittaimestiku kaudu toimuvat aurumist ja luua soodsad valgustingimused turbasammalde ja teiste lagesoodele omaste koosluste taastamiseks.
Tiheda kuusega kõdusoomännik enne raiet
Mets enne raiet

Kõdusoomänniku struktuur peale raiet

Nagu öeldud oli raiete maht suur  ja tingimused kohati rasked ningsellest tulenevalt juhtus ka äpardusi.

Õnneks on turbapinnases võimalik rööpaid lihtsalt siluda ja kui veetase õnnestub üles tõsta, siis levivad turbasamblad kiiresti neisse madalamatesse lohkudesse. Pildil kujutatud kohta polnud näiteks võimalik maastikul aasta hiljem lihtsal vaatlusel üles leida.

Endlas tehtud raietest saab parima ülevaate värske googli satelliitpildi abil. Erineva hõreduseni raiutud kohad on selgesti eristatavad, tuues esile nii õnnestumised kui vead.

Oktoobriks 2013 oli teostatud enamus raietest ja rajatud suurem osa paisudest. Kraavivallid likvideeriti e. lükati kraavidesse 2014 aasta sügiseks.

Ala piirikraavidele ehitati puidust ja turbast paisud koos ülevooluga.



Peale paisutiibade pikendamist turba abil hakkasid mitmed puitpaisud hästi tööle. Paisude enimlevinud viga ongi liiga lühikesed ja ümbritseva maapinnaga korralikult mitteseotud tiivad. Seetõttu hakkab vesi paisu kõrvalt turvast erodeerides mööda voolma.


Üldiselt eelistati turbapaisude rajamist, see on odavam ja samuti on turbapaisud hooldusvabamad. Algselt oli ka turbapaisude puhul probleemiks liiga lühikesed paisutiivad. Alloleval pildil on juba korralik pais tiivapikkusega ca 10 m rabanõlva jalamil asuval kraavil. Pikad tiivad paisudel on vajalikud, kuna kraavi ümbruses on turvas rohkem lagunenud ja seetõttu on kraavi läheduses reljeefis depressioon ning kui paisu tiivad ei ole piisavalt pikad, siis valgub vesi ümber paisu kohe depressiooni tagasi ja endine kraavikoht jätkab toimimist veejuhtmena. Tiibade eesmärk on juhtida vesi kraavi depressioonist üle.


Raiealale jäänud kraavide mulded likvideeriti, lükates need lihtsalt kraavi. Mullete likvideerimine on vajalik, et vesi saaks vabalt valguda kraavist välja ümbritsevatele aladele. Antud pildil on näha rohelised laigud tasandatud turbapinnasel, e. vaevalt mõned kuud peale mullete likvideerimist on turbasammalde üksikud isendid juba levinud niiskele ja konkurentsivabale kasvukohale. Järgmine aasta peaks seal olema juba ilus roheline magistraal.



Tööde tulemuslikkuse üheks kriteeriumiks soode taastamisel on alati pinnavee taseme tõus. Allolev graafik kirjeldab pinnaveetaseme muutumist ala lõunaservas e. piirkonnas, kus suleti kraavid ja harvendati puistu liituseni 10%-30%.



Lisa kommentaar

Email again: