Põder (Alces alces)

Eesti aladel on põder elanud juba 9000 aastat. 2018. aasta ulukiasurkondade seisundi hinnangu järgi on talvine arvukus üle 13 000 isendi.

Põtrade jooksuaeg kestab augusti lõpust oktoobri alguseni. Pullid võitlevad omavahel, viljastades jooksuajal kuni 7 lehma. Tiinus kestab 7,5 kuud, vasikad sünnivad enamasti mais. Vasikaid on 1-2, harva 3. Sügisel moodustavad vasikad 25–30% asurkonnast. 

Täiskasvanud isendid kaaluvad keskmiselt 300–500 kg, vasikad 100 kg kandis. Põdra looduslikud vaenlased on karu ja hunt.

Põdrapullile võib 15. septembrist 15. detsembrini pidada peibutus-, varitsus- või hiilimisjahti ning 1. oktoobrist 15. detsembrini ajujahti ning jahti jahikoeraga (välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga (hagijad ja verejäljekoerad), kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm). Põdralehmale ja -vasikale võib 1. oktoobrist 15. detsembrini pidada varitsus-, hiilimis-, peibutus- või ajujahti ning jahti jahikoeraga (välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga (hagijad ja verejäljekoerad), kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm).

Põdrajahi alguses, kui kestab veel jooksuaeg, on huvitav pidada peibutusjahti, matkides põdrapulli  või -lehma häält. Valdav osa põtradest RMK jahialadel kütitakse valiklaskmist võimaldava hiilimis- ja otsijahi käigus. Ajujahti koertega korraldatakse reeglina paljude jahimeeste osavõtul.

Medaliväärsed trofeed on u 5% kütitud pullidest. Medaliväärsed võivad olla juba 4-harulised pulksarved. Pronksmedali annab 250-274,99 CIC-palli, hõbeda 275-299,99 ning kulla 300 ja rohkem CIC-palli.