Metssiga (Sus scrofa)

Eesti aladel on metssigade arvukus möödunud sajanditel tugevasti kõikunud, kuid viimastel aastakümnetel on asurkond stabiliseerunud. Metssead elavad karjaviisiliselt, kuldid liituvad karjaga ainult sigimisperioodil, mis kestab novembrist jaanuarini. Kultide vahel toimub äge võitlus, võitja viljastab kõik karja emised. 2015. aasta loendusandmete alusel elab Eestis üle 20 000 metssea.

Suguküpsus saabub metssigadel varakult, väga heades tingimustes võidakse viljastada ka põrsaid. Põrsad sünnivad emistel märtsist maini. Sügisel moodustavad põrsad üle 50% asurkonnast. Täiskasvanud isendid kaaluvad üle 100 kg, põrsad kuni 40 kg.

Metssigade looduslik põhivaenlane on hunt. Metssigade lisasöötmine toimub paljudes jahipiirkondades aastaringselt. Kõige enam kahjustavad metssead vilja- ja kartulipõldusid.

Metsseale võib aasta ringi pidada varitsus- või hiilimis- või ajujahti. 1.oktoobrist kuni 31.märtsini võib jahti pidada jahikoeraga (välja arvatud FCI 6. rühma kuuluva jahikoeraga -hagijad ja verejäljekoerad, kelle tõustandardis kinnitatud maksimaalne turjakõrgus on üle 52 cm). Jahti püünisaeda kasutades võib pidada vaid Keskkonnaameti määratud juhtudel.

Metsseajahi parim aeg on lumine periood, millal loomade asukohta saab määrata jälgede järgi. Samuti on lumise aja täiskuuvalgus sobiv varitsusjahiks kõrgistmelt. RMK jahialadel kütitakse kuni pooled metssigadest jaanuaris-veebruaris, mil peetakse aju- ja varitsusjahti.

Medaliväärsed trofeed on u 10%-l täiskasvanud üle viie aasta vanustel kultidel. Medaliväärsete trofeede alumiste kihvade pikkus algab 20 cm-st. Kuldil kasvavad kihvad kogu eluea vältel. Pronksmedali annab 110-114,99 CIC-palli, hõbeda 115-119,99 ja kulla 120 või rohkem CIC-palli.

Sigade Aafrika katk

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Eestis diagnoositi esimene taudi juhtum metsseal 2014. aasta septembris Valgamaal. Taud on levinud ka Eesti naaberriikides Lätis, Leedus ja Poolas. 

Eestis on kehtestatud haiguskollete ümber kolm erinevat piirangutsooni, kus rakendatakse sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks bioohutusmeetmeid. Metsas käies peaks arvestama järgmist:

  • ära puutu leitud metssea korjust ja väldi kontakti võimaliku nakkusohtliku materjaliga (nt eritised);
  • surnud metssea leidmisel teavita kohalikku veterinaarkeskust või helista Veterinaar- ja Toiduameti vihjetelefonil 605 4750;
  • pärast looduses viibimist puhasta oma riided ja jalanõud – pese riided pesumasinaga või hoia neid 100 °C juures 1 tund saunas; jalanõud ja kummist üleriideid leota kloori sisaldavas pesuvalgendis 1 tund.