Loodusvaht - RMK visiitkaart 24/7 27.05

Loodusvahi ülesandeks on kontrollida puhkeala- ja loodushoiuobjektide hooldust ja tagada objektide heakord. Selleks on talle abiks lepingulised partnerid. Nii kogu RMK kui ka loodusvahtide jaoks on alates sellest kevadest uuena lisandunud külastuskorraldus rahvusparkides ja looduskaitsealadel. Koos puhkeala juhatajaga kavandatakse koormustaluvustestide ja külastajauuringute tulemuste järgi töid ja objektide varustust uueks hooajaks. Lisaks võtab loodusvaht osa looduskeskuse ning puhkeala ürituste ja loodushariduslike programmide ettevalmistamisest ning läbiviimisest.

Loodusvaht teab, kus rahvas liigub

Hooajal on sellest infost palju abi teabepunktide töötajatel, kellega loodusvaht igapäevaselt sidet peab. See aitab jaotada külastuskoormust ning inimesed ei pea sõitma ringi, otsides vaba telkimis- või lõkkekohta ning koormus loodusele on ühtlasem.

Loodusvahi amet eeldab palju liikumist. Peipsi põhjaranniku puhkeala laiub Kauksist Sinimägedeni ja Sinimägedest Rakvereni. Kokku on alal ametis kolm loodusvahti. Aladel liikudes täib loodusvaht regulaarselt seirekaarte. Iga objekti kohta märgitakse selle seisukord, hinnanguline külastajate arv, infomaterjalide olemasolu, lõkkepuudega varustatus ja muud tähelepanekud. Kui tuleb korjata prügi, siis märgitakse üles ka selle kogus. Hooajal (kevadest sügiseni) on objektidel ametis hooldajad ning prügi koristamine on nende ülesanne. Erandiks on mõned väiksemad objektid, kus kogu töö teeb aastaringselt loodusvaht. Väiksemaid meistrimehetööd, nagu lahtine laud infotahvlil, teeb loodusvaht enamasti ise. Kirves, saag, akutrell, labidas ja reha peavad alati kaasas olema.

Inimeste kavatsused on enamasti heatahtlikud

Andrele meenub vahejuhtum Raadna telkimisalal, kui puhkajaid täis alal tuleb loodusvahi poole joostes ja juba kaugelt käega vehkides meesterahvas. Kohale jõudes selgitab: „Tahaks ühe puu maha võtta!“ Riigimetsas on omavoliline raie teatavasti keelatud. Kuigi oli tegemist kaldakaitsetsooniga, kust puid maha võtta ei tohi, mindi koos asja vaatama. Tegemist oli suure, pea poolemeetrise läbimõõdu männiga, mis juurepessi tõttu oli kuivama hakanud.

Loodusvahi küsimusele, kuhu ja kuidas mees puud mõtles langetada, arvas too, et teeks töö ise ära kaasas oleva kirvega ning langetada võiks sinna sinise ja rohelise telgi vahele! Loodusvahil õnnestus mehele selgeks teha, et puu langetamine ei tule kõne allagi, seda eelkõige kõigi puhkajate ohutust silmas pidades. 

Ühtviisi hästi peab oskama kasutada nii GPS-i kui kirvest

Esimene on abiks puhkeala objektide koordinaatide määramisel. Koordinaadid koos teabega objekti varustatuse ja võimaluste kohta kantakse kaardile RMK GIS-süsteemi, kust see on nähtav kõigile, kes seda infot oma tööks vajavad. GPS-koordinaadid on vajalikud ka rikkumistest teadaandmisel operatiivteenistustele (loodusvahil endal õigust kedagi karistada ei ole).

Loodusvaht teeb koostööd nii Keskkonnaameti (näiteks looduskaitsealadel rajatiste ehitamine tuleb nendega kooskõlastada), politsei, keskkonna-järelvalveasutuste kui kohalike omavalitsustega. Kui suvisel kuivaperioodil otsustab mõni vald metsamineku keelata, paneb loodusvaht üles vastavasisulised märgid sissesõitudele (telkimisaladele, lõkkekohtadele ja matkaradadele), et teadvustada metsamineku keeldu ka puhkajatele.

“On olnud juhus, kus minu poolt välja kutsutud päästemeeskonnal jäi teha vaid tulekahju lõplik kustutamine. Tänu külaelanike kiirele ja operatiivsele tegutsemisele suudeti tulele piir panna oma jõududega ning see ei võtnud suuremaid mastaape,“ selgitab Andre Allikas kogukonna initsiatiivi olulisust. Tulekahju korral tuleb loodusvahil lisaks päästeteenistuse kutsumisele teha ka esmane kustutamine.

Käimas on viimased ettevalmistused hooajaks

Kavandatud kohtadele sätitakse pingid-lauad, täiendatakse lõkkekohti ning kontrollitakse, kas kõik viidad ja infotahvlid on omal kohal. 

Hooajal enam suuremahulisi ehitustöid ei tehta. Siis tuleb loodusvahil toimuval silm peal hoida ja rahvaga suhelda. Loodusvahi töö ei tunne ajapiire – valmis tuleb olla ka õhtuti ja nädalavahetustel. „Kui suvisel laupäevahommikul näitab kraadiklaas +25°C ja vesi soe, ärkad, hingad korra sisse ja lähed vaatad, mis aladel öö jooksul tehtud,“ iseloomustab Andre Allikas oma tavalist kõrghooaja tööpäeva. Emotsioone on kahesuguseid. Harvad pole juhused, kus telkimisalal puhkavatel inimestel on kaasas rehad, prügikotid ning alal on kõik korras. Koorest paljaks sõidetud puud puhkeobjektidele viivate teede ääres, lõhutud varustus ja metsa alla maha jäetud prügi on aga need, mis loodusvahile tuska valmistavad.

Inimesed on üldjuhul siiski arusaajad ja mõistvad, kui just ei ole tegemist alkoholi kuritarvitanud inimesega. „Sõnelusi tuleb ikka ette ja millegipärast enamasti õrnema soo esindajatega, aga alati on leitud rahumeelne lahendus,“ kinnitab Andre Allikas. „Tuleb ise rahulikuks jääda, see paneb inimesed paremini kuulama ja korraldusi täitma.“

Teeb ja jõuab palju

Andre on õppinud Väike-Maarja Päästekoolis tuletõrjuja-päästjaks. Peale seda asus ta õppima Sisekaitseakadeemia Päästekolledžisse päästeala spetsialisti erialale ning sel sügisel jätkab õpinguid Sisekaitseakadeemia IV kursusel. „Töö loodusvahina ei ole mind raamidesse pannud, me ei tööta kaheksast viieni  ja vaid tööpäeviti. Seetõttu on võimalik end täiendada ning töötada ka demineerija-tuukrina,“ selgitab Andre.

Päästeameti Demineerimiskeskuse Ida-Eesti pommigrupis on Andre ametis neljandat aastat. Amet, mis nõuab ülihead keskendumisvõimet ja enesekontrolli, aitab treenida ka pingetaluvust. Viimane tuleb kasuks keeruliste olukordade lahendamisel puhkajatega, kes häid tavasid rikuvad.

Kõike, mida on maa peal, leiab ka vee alt

Kevadel, kui lumi sulab ja algavad põllutööd, saavad demineerijad rohkelt teateid leitud sõjaaegsest lahingumoonast. Samuti kahtlase sisuga kottidest, milles arvatakse olevat lõhkekeha. Tuukrina on Andre tööd valdavalt plaanilised. Narva jõest ja teistest siseveekogudest leitakse kahjuks kõike, mida inimesed maa peal kasutavad. Alates autorehvidest ja jalgratastest kuni olmeprügini.

Sama käib kahjuks ka maapealse kohta. Loodusvahina paneb Andre puhkealade külastajatele südamele lihtsaid asju. „Kui sa jõuad poest ostetud kraamiga metsa tulla, siis jõua ka tühjad pakendid metsast ära viia. Kui tahad tulla järgmisel aastal samale kohale, siis ära riku inventari ja suhtu keskkonda säästvalt,“ meenutab Andre Allikas elementaarseid tõdesid, mis kehtivad nii maal kui vees.

RMK-sse tööle sattumist võib pidada õnnelikuks juhuseks

Aastaid tagasi sõidutas ta koju eelmise loodusvahi abikaasa. Too aga rääkis, et tema mees plaanib loodusvahina töö lõpetada, kuna koormust jääb väheks. Andrele aga sobis, et tööaeg on paindlik ning üksi matkaradu läbi jalutades on aega pead tühjaks mõelda. Suurimaks plussiks peab Andre aga meeldivat kollektiivi. „See on parim, kellega ma seni olen töötanud,“ kinnitab ta. Andre Allikas alustas RMK-s loodusvahina tööd FIE-na 2007. aastal, alates 2008. aastast on ta RMK koosseisuline töötaja.